/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/01/11833805t1h0187.jpg)
Eestis suri eelmisel aastal 15 606 inimest. Üle poolte surmajuhtudest põhjustasid vereringeelundite haigused, järgnesid pahaloomulised kasvajad ning õnnetused, traumad ja mürgistused.
Suur surmapõhjuste ülevaade: kopsuvähk paneb põntsu eestimaalaste tervisele (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõikidest surmadest 7957 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3154 meest ja 4803 naist, selgus Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri andmetest. Aasta varem oli see kokku 8005 inimest. Kõige levinumad olid südame isheemia- ja kõrgvererõhutõbi ning peaaju veresoonte haigused.
Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3900 inimest. Kõige levinum oli kopsuvähk. Õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tõttu suri 821 inimest (614 meest ja 207 naist).
Narkootiliste ainete kasutamisest tingitud surmade arv langes 2017. aastaga võrreldes 110-lt 39-le. Languse peamisteks põhjusteks olid 2018. aastal fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul, sotsiaalprogrammi SÜTIK (sõltlaste ühiskonnastamine tugiisiku kaasabil) ja koju kaasaantava elupäästva ravimi naloksooni programmi kättesaadavus.
Otseselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haiguste tõttu suri eelmisel aastal kokku 495 inimest, neist 113 naist ja 382 meest, enim vanuses 45-70. Kõige rohkem esines maksa alkoholtõbe. Aasta varem suri kokku alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse ja mürgistustesse 451 inimest.
/nginx/o/2019/05/22/12188758t1h22d0.png)