6 põhjust, mille tõttu võib tekkida mittesuitsetajal kopsuhaigus

Kroonilise kopsuhaiguse võib saada ka mittesuitsetaja.

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, milleks võib olla näiteks pidev bronhiit, ei pruugi tekkida vaid suitsetajatel. Teatud tegurid võivad põhjustada seda ka mittesuitsetajal.

Suurim riskifaktor on suitsetamine, aga ka mittesuitsetajad pole kaitstud, kirjutab Health24. Mis võib olla ohuks?

Keskkonnategurid

Haiguse kujunemisel on suur roll söe ja puidu põletamisel tekkinud suitsu sisse hingamisel, samuti kokkupuutel tolmu ja keemiliste ühendite aurudega. Mürgiste osakeste ja gaasi pidev sissehingamine pikema aja jooksul kutsub kopsudes esile põletiku, mille tulemuseks on progresseeruv kopsukoe kahjustus.

Mida saad teha: veendu, et töökeskkonnas oleks korralik ventilatsioon.

Passiivne suitsetamine

See on mitmete hingamisteede haiguste riskiteguriks, sealhulgas sinusiidi ja allergilise riniidi. Ameerika kopsuassotsiatsiooni hinnangul põhjustab passiivne suitsetamine igal aastal 40 000 surmajuhtumit ja süvendab paljudel hingamisteede probleeme.

Mida teha: Julgusta pereliikmeid suitsetamisest loobuma. Ei tohi lubada suitsetamist siseruumides – sellega ei pea ka leppima restoranides ja baarides.

Eelnev hingamisteede haigus

Kunagi põetud astma ja bronhiit suurendavad tõenäosust, et tekib krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Astmat põdenud inimeste hulgas tekkis ühe uuringu andmeil haigus 29 protsendil. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekkimise tõenäosus on kõrgem aktiivse astma puhul.

Mida saad teha: hoia silm peal hingamisteedega seotud sümptomitel. Kui kannatad astma all, käi regulaarselt arsti juures kontrollis.

HIV

On olemas tõendeid, et HIV tõttu või sellega kaasnevate põletike või tuberkoloosi tagajärjel võib tõusta kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse oht.

Mida saad teha: käi regulaarselt arsti juures tervisekontrollis.

Geneetilised faktorid

Maksas toodetava valgu defitsiit võib põhjustada viis protsenti kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse juhtudest. Selle valgu nimeks on alfa-1 antitrüpsiin ning selle vaegust põhjustavad geneetilised faktorid.

Mida saad teha: vii end kurssi perekonnas esinevate kopsuhaiguste ajalooga, eiriti mittesuitsetajate hulgas esinenute omaga.

Vanus

Üle 40-aastastel on suurem risk kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekkeks, kuna toimuvad muutused rakutasandil.

Mida teha: ära ignoreeri võimalike kopsuprobleemide sümptomeid. Mine arsti juurde, kui koged vilisevat hingamist, köha või õhupuudust.

Tagasi üles