/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/30/11118456t1h1cdb.jpg)
Suurem osa inimesi ei joo päevas piisavalt palju vett, kuid probleem on ka teistsugune äärmus, kuna ühegi toidu ega joogiga pole hea liialdada.
5 märki, et jood ohtlikult suures koguses vett
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veejoomisega liialdamine on pea sama ohtlik kui vedelikupuudus. Ohtlik tagajärg on n-ö veemürgistus ehk hüponatreemia, mille puhul on organismi elektrolüütide tasakaal häirunud. Raskematel juhtudel võib see põhjustada terviseprobleeme nagu krambid või viia isegi koomasse.
Reader’s Digest toob esile asjaolud, mis organismiga juhtuvad, kui kulistad igapäevaselt sisse liitrite kaupa vett.
Uriin muutub läbipaistvaks. Kui jood piisavas koguses vett, peaks uriin olema õlgkollast kuni läbipaistvat kollast värvi. Inimesed kipuvad aga uskuma, et läbipaistev uriin on hea tervise märk. Tegelikkuses näitab värvitu uriin, et jood pigem liiga palju vett. Inimese vedelikuvajadus küll erineb olenevalt tema kaalust ja aktiivsusest, kuid keskmine soovitus tervisliku toitumise korral on juua 8-10 klaasi vett päevas.
Urineerid tihti, sealhulgas öösel. Ka urineerimistung erineb inimeseti, ent enamik käib tualetis 6-8 korda päevas. Kui urineerid enam kui kümme korda päevas ning ärkad ka öösel tihti pissihäda peale, jood arvatavasti rohkem vedelikku kui su keha vajab. Öise urineerimise ennetamiseks ei maksa juua paar tundi enne uinumist, et anda neerudele ööseks pisut puhkust.
Tunned iiveldust ja oksendad. Vedelikuliia sümptomid sarnanevad vedelikupuudusele. Kui jood suures koguses vett, muutub keeruliseks neerude töö – neil on raske liigset vedelikku filtreerida ja vesi kipub kehasse kogunema. See võib tekitada ebameeldivaid sümptomeid, sealhulgas iiveldust, oksendamist või kõhulahtisust.
Pea valutab terve päeva vältel. Peavalu on samuti nii vedelikuliia kui ka –puuduse sümptom. Kui jood liialt vett, väheneb vere naatriumisisaldus, mis põhjustab kogu keha rakkude tursumist. Niisamuti võib see tekitada ajuturset, mis tipnebki pulseeriva peavaluga, kuid võib põhjustada ka tõsisemaid terviseprobleeme nagu ajukahjustus või hingamisraskused.
Jäsemed ja huuled tursuvad. Paljudel hüponatreemia juhtudel kogevad inimesed käte, jalgade või huulte märgatavat turset ja värvimuutust. Ühes sellega võib märgata ka kaalutõusu just sellesama turse ning organismis koguneva vee pärast. Neid muutusi märgates tasub joodava vee kogust pisut vähendada.