Südamearst selgitab: miks ei tohi ravi katkestada, kui enesetunne on niigi hea?

Südamehaige.

FOTO: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann

Enamasti pöörduvad inimesed arsti poole, kui miski neile suuri vaevusi põhjustab. Kui sümptomid raviga vähenevad, loodame haiguse unustada. Paraku on paljud tervisehädad kroonilised, vajades pikaajalist ravi. Miks peab südameprobleemide korral ravi järgima isegi siis, kui enesetunne on justkui selletagi hea, selgitab PERHi kardioloogiaosakonna ülemarst Riina Vettus.

Vettus rõhutas, et südameprobleemide puhul on iga patsient pisut isemoodi ja tema raviplaan sõltub mitmetest asjaoludest. «Ei ole ühtset soovitust, mida saaks kõigile patsientidele anda. Kõik sõltub inimese seisundist ja raviplaan pannakse paika koostöös arstiga.» 

Kuna krooniliste südameprobleemidega patsiendid peaksid olema regulaarsel jälgimisel, on usalduslik suhe arstiga äärmiselt oluline. «Südamelihase infarktiga ja südamepuudulikkusega patsientidel on soovitatav peale haiglast lahkumist nädala jooksul võtta ühendust oma perearstiga, kes jooksvalt üldseisundit hindaks. Krooniliste haiguste puhul on vajalik regulaarne jälgimine, et vajadusel raviplaani korrigeerida,» rõhutas arst.

Kuna ühe visiidi käigus peab arst sageli tegelema patsiendi kaebustega, testide tulemusi selgitama ja ravikäiku juhendama, võib info ravimi kõrvaltoimete kohta jääda tähelepanuta. Kui patsient ravimi infolehte lugema hakkab, võib ta pika kõrvaltoimete nimekirja peale ära ehmatada. «Ravimi infolehtedest on patsiendil tõepoolest keeruline õigesti aru saada ning kõrvaltoimete kartuses võidakse ravi pooleli jätta. Kui ravimi kõrvaltoimete kohta tekib peale arsti juurest lahkumist küsimusi, saab nõu pidada perearstiga,» juhendas Vettus.

Südamearst rõhutas, et tervist puudutavad otsused tuleks alati teha koostöös raviarstiga. «Iseseisvalt ravi katkestamine võib kaasa tuua seisundi halvenemise. Näiteks südamepuudulikkusega haigetel on ülioluline diureetikumide tarvitamine, et vältida erakorralist haiglaravi. Kui arst on ravi määranud, tuleb seda järgida ning küsimuste või probleemide korral raviarstiga nõu pidada.» 

Südamepuudulikkuse tõttu jälgimist vajavaid haigeid on palju ja kõik nad pidevalt südamearsti juures käima ei pea. «Enamasti on krooniliste südameprobleemidega patsiendid perearsti poolt jälgitud ja eriarstile suunatakse vaid siis, kui seisund halveneb. Kui raviplaan on paigas ja seisund stabiilne, on sellegipoolest vaja aeg-ajalt tervisenäitajaid kontrollida. Kui sageli seda teha, sõltub konkreetsest terviseprobleemist,» ütles Vettus.

Krooniliste südameprobleemidega patsientide puhul ei saa mööda vaadata ka tervisliku eluviisi tähtsusest. «Normaalne kehakaal, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine ning suitsetamisest loobumine on väga olulised, et säilitada hea tervis pikkadeks aastateks. Kroonilise südameisheemiatõvega on suitsetamisest loobumine ülioluline, et haiguse progressiooni vältida. Ainult arsti määratud ravist sageli ei piisa, ka elustiili korrigeerimine on parima ravitulemuse saamise seisukohast tähtis. Südamepuudulikkusega patsiendid võiksid vältida liigset soolatarbimist, mis soodustab vedelikupeetust ja tursete teket. Samuti soovitame end igapäevaselt kaaluda, et õigeaegselt märgata vedelikupeetusest tingitud kaalutõusu ja vajadusel ravi korrigeerida,» loetles arst.

Kuigi krooniliste haiguste korral on distsipliin, raviplaani jälgimine ning regulaarsed arstivisiidid paratamatud, ei välista see head elukvaliteeti ega takista elust rõõmu tundmast. Vettus rõhutab haiguse ravimisel arsti ja patsiendi koostöö olulisust ning patsiendi enda positiivset ellusuhtumist. «Arsti-patsiendi usaldus, patsiendile terviseprobleemi selgitamine ning patsiendi juhiste järgimine on hea ravitulemuse aluseks,» lisas ta. 

Tagasi üles