/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/13/6545699t1hf716.jpg)
Liigset soolatarbimist peetakse üheks kõrgvererõhutõve riskiteguriks. Kui palju on aga liiga palju ning kas mõni sool on tervislikum kui teine?
Sool versus kõrge vererõhk – purustame 5 sellekohast müüti (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Health24 reastab viis levinud arvamust soola tarbimise kohta, mis võivad muid tegureid välistades mängida rolli kõrge vererõhu probleemis.
Ma ei raputa toidule soola peale, seega pole vaja soolakoguseid piirata. Päevane soolalimiit on eri allikate põhjal maksimaalselt 5-6 grammi, mis on umbes teelusikatäis. Isegi kui sa soola toidule otseselt ei lisa, leidub seda paljudes valmistoitudes, sealhulgas isegi leivas, mistõttu võid tarbida tegelikult rohkem soola kui ise teadlik oled.
Soola ei pea kartma, kui sul pole kõrget vererõhku. Igapäevane soolase toiduga liialdamine hakkab ühel hetkel siiski vererõhule mõjuma. Kaugemad terviseohud on juba südameinfarkt ja insult.
Himaalaja sool on tervislikum kui lauasool. Tegelikkuses on naatriumisisaldus suhteliselt sarnane nii lauasoolas, meresoolas, Himaalaja soolas, kivisoolas jm. Mineraalaineid võib erilisemates soolades veidi rohkem olla, kuid soolakoguseid peab siiski piirama ning teelusikatäiest soolast ei maksa suurt kogust vajalikke aineid loota.
Kõrge vererõhu puhul ei tohiks soola toidule lisada. Vastab tõele, et toidu soolasisaldust tuleks jälgida, ent normi piires püsimises pole midagi halba. Maitse aga toitu enne, kui sinna soola harjumusest peale raputad. Toidu maitsestamiseks võiks enamasti eelistada ürte, sidrunimahla, oliiviõli, küüslauku jm, et soolakogust vähendada.
Toit ilma soolata on lahja ja maitsetu. Ka siin on võtmesõnaks soola alternatiivide kasutamine roogade maitsestamisel. Küüslauk, ingver, tšilli ja koriander on toidule suurepärased maitse andjad.