:format(webp)/nginx/o/2019/05/27/12203459t1h0e8a.jpg)
Lühikese valju heli järel on kõrvad mõnda aega justkui kurdid, kuid siis kuulmine taastub. Pikemat aega müra käes viibides võib juhtuda, et kuulmine ei taastugi enam. Müra mõjub sarnaselt radioaktiivse kiirgusega, selgitab Tallinna Ülikooli minutiloengus eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.
Kahjustus võib olla seda suurem, mida pikemat aega see mõjub. Sellepärast räägitakse ka müra puhul müradoosist, nagu kiirguse puhul kiirgusdoosist. Näiteks tööstusmüra puhul muutub see kuulmisele ohtlikuks, kui keskmine efektiivne müratase on 85 detsibelli kaheksa tunni vältel. Muidu võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Seda 85 detsibelli kaheksa tunni kestel nimetatakse ka päevaseks sajaprotsendiliseks müradoosiks. Sama kehtib ka muusika kohta.
Iga kolme detsibelli võrra kasvamisel väheneb lubatav aeg kahekordselt. Näiteks 88 detsibelli puhul on see neli tundi, 91 detsibelli puhul kaks tundi, 94 detsibelli juures vaid üks tund. Kui helitase on 97 detsibelli, tohiks niisuguse heli keskkonnas olla vaid pool tundi.
Rokk-kontsertidel ulatub helitase sageli 97 detsibellini ja isegi üle selle. Niisugust kontserti tohiks kuulata vaid 15 minutit, kui te soovi püsivat kuulmislangust kogu ülejäänud eluks, rõhutas Tereping. Laste puhul peaks helitase olema veel madalam ja algpunktiks kaheksatunnisel kuulamisel on 80 detsibelli.
| Keskmine efektiivne helitase (dB) | Tohib olla niisuguse valjusega heliga keskkonnas |
| 85 | 8 tundi |
| 88 | 4 tundi |
| 91 | 2 tundi |
| 94 | 1 tund |
| 97 | 30 minutit |
| 100 | 15 minutit |
| 103 | 7,5 minutit |
| 106 | 3,7 minutit |
Need Euroopa Liidu nõuded on kehtestatud seoses kuulmiskahjustuste riskiga. Valjud helid tekitavad lisaks kuulmise kahjustamisele muid ebameeldivusi, näiteks tekib väsimus- ja ärritustunne, vererõhk tõuseb, nahk muutub roosaks ja südamerütm sageneb. See on tüüpiline stressiga kaasnev seisund, mis meenutab mõnevõrra alkoholi- või narkojoobumust.
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)