/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/05/29/12210366t1hc7a9.jpg)
Uue teadusuuringu kohaselt pulbitsevad maailma jõed antibiootikumidest, panustades nende suhtes tekkivasse resistentsusse, nii et ohtlike haiguste vastu pole neist enam abi.
Antibiootikume täis jõed on inimestele ohtlikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
York`i ülikooli teadurid viisid läbi ainulaadse uurimuse ja testisid 72 riigi jõgedest kogutud proove – neist 65 protsendil esines vees antibiootikume, kirjutab CNN.
Ohtlikult reostunud jõgesid oli enim Aasias ja Aafrikas. Kõige kõrgema antibiootikumide reostuse tasemega olid Bangladeshi, Keenia, Ghana, Pakistani ja Nigeeria jõed.
Nimekirja tippu kroonib Bangladesh, kus vees oli ohutust tasemest 300 korda kõrgem Metronidazoli sisaldus – selle ravimiga võideldakse bakteriaalsete nakkuste, sealhulgas naha-ja suupõletike vastu.
Eesti jõgede kohta andmed puuduvad.
Uurijad täheldasid, et kõige ohtlikumad veekogud olid tehaste, prügilate ja kanalisatsioonide lähistel.
Eelmisel kuul kuulutas ÜRO resistentsuse antibiootikumidele globaalseks kriisiks. See põhjustab 700 000 surma aastas.
Jõgede reostus võib olla oluline kriisi panustaja, harjutades inimeste organisme antibiootikumidega, kui tarbime maailma jõgede saadusi.