Toitumisteadlane: napsuhinna langedes on oht, et noorte alkoholitarbimine suureneb

FOTO: Arvo Meeks

Eestis joodavad alkoholikogused on hirmuäratavalt suured ning enamik meist tunnistab, et juuakse liiga palju – seda oleks aeg ka tegudega tõestada, kirjutab TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Riikides on erinevad alkoholieelistused. Veini eelistatakse Vahemere maades ja Ladina-Ameerikas, kus seda juuakse tavaliselt toidu kõrvale. Õlut eelistatakse paljudes Euroopa maades, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, kus see on pigem seltskonnajook. Kanged alkohoolsed joogid on populaarsed Põhjamaades ja Jaapanis, kuid neis suureneb pidevalt õlle ja veini tarbimine, mistõttu arvatakse, et need erinevused peagi kaovad.

Kui näiteks Pakistanis peaaegu ei joodagi alkoholi, siis kõige enam tarbiti mullu absoluutalkoholi Valgevenes (17,4 l), Moldaavias (17,1 l) ja Leedus (16,2 l). Alkoholi tarbimine Eestis langes 10,1 liitrini vanuses 15+ elaniku kohta, 2017. aastal oli see 10,3 l ja 2016. aastal 10,2 l. 

Kui juuakse ainult ühte liiki alkoholi, siis iga päev peaks jooma sellise koguse absoluutalkoholi saamiseks kas pool liitrit 5-protsendilist õlut, 70 ml viina või 230 ml 12-protsendilist veini. Need on hirmuäratavad kogused.

Alkohoolseid jooke nimetatakse seltskondlikeks narkootikumideks. On vähe suurüritusi, kus alkoholi ei pakuta. Mõõdukal tarbimisel pääsevad keelepaelad valla, inimesed muutuvad rõõmsamaks ja mured kaovad. Tegelikult aga alandab alkohol närvisüsteemi aktiivsust, halvates pidurdusnärve. Kui alkohol saabub ajju, mõjutab ta esmalt esisagara tööd, millega on seotud otsustusvõime. Edaspidisel tarbimisel ilmnevad kõne ja liigutuste häired. Rohke alkoholi tarbimine soodustab südame-veresoonkonna haiguste, dementsuse, pahaloomuliste kasvajate ja teiste haiguste teket. Suureneb perevägivalla osakaal ja enesetappude arv. Ebapiisav toitumine ja vähenenud toitainete imendumine väljendub kroonilistel alkohoolikutel koordinatsioonis ja mäluhäiretes, kahjustub närvisüsteem.

Alkoholi rohkel tarbimisel hakkab maks sünteesima rasvhappeid, mis kogunevad maksa ja on iseloomulikud alkoholismi esimesele staadiumile. Suureneb vere triglütseriidide sisaldus, tekib maksa kiuline kude – maksa fibroos, mis allub ravile. Järgmine staadium on maksa tsirroos, mis on raske ja parandamatu haigus, mille puhul maksarakud põletiku tagajärjel kärbuvad ning asenduvad sidekoega.

WHO andmetel suri 2016. aastal Eestis maksatsirroosi 100 000 üle 15-aastase elaniku kohta 31 meest ja 12 naist. Ei lohuta ka see, et Leedus, kus juuakse meist ligi 1,5 korda rohkem, olid need arvud vastavalt 39 meest ja 16 naist.

Alkoholi tarbimist saab piirata riiklikul tasandil aktsiisiga, reklaamipiirangutega, alkoholi kättesaadavuse piiramisega, vanusepiiranguga jne. 1. juunist jõustuvad Eestis alkoholi väljapanekupiirangud, mis kohustavad piirama alkoholi nähtavust väljastpoolt müügikohta. Samas on väga kummaline kuulata mõnes kaupluses enne kella 10 teadet, et veel alkoholi osta ei saa.

Alkoholilaktsiisid on EL maades väga erinevad. Nii on õlleaktsiis näiteks Saksamaal peaaegu olematu, Soomes aga kõige suurem. Eesti on Soomest kaks korda väiksema aktsiisiga Euroopas viiendal kohal. Huvitaval kombel puudub alkoholi ostmisel vanusepiirang üsna paljudes maades, näiteks Hiinas. Saksamaal võib 14-aastane osta veini seadusliku eestkostja juuresolekul. Paljudes maades on vanusepiirang 18 aastat, mitmetes aga 21 aastat (näiteks USAs).

Hea on see, et noorte alkoholitarbimine näitab viimastel aastatel selget langustrendi. Joomise vähendamiseks kasutusele võetud meetmed toimivad, vähemalt noorte puhul. Neist on tähtsaim hind. Kui tulevikus alkoholihind langeb, on oht, et noored hakkavad seda meelemürki rohkem tarbima. Kuna noorte keskkonnateadlikkus tõuseb ja nad võitlevad kliimasoojenemise vastu, on lootust, et suureneb ka terviseteadlikkus ja nad eelistavad loobuda alkoholist.

Mainekas meditsiiniajakirjas Lancet mullu avaldatud üleilmses uuringus vaadeldi alkoholi mõju inimese tervisele 195 riigis aastatel 1990 ja 2016. Uuring kinnitas varasemat teadmist, et alkoholitarbimine ei ole ohutu. Teadlased tunnistavad, et mõõdukas joomine võib kaitsta südamehaiguste eest, kuid leiavad, et vähi ja teiste haiguste oht kaalub selle üles.

Suurem osa Eesti inimestest (59 protsenti ) leiab, et alkoholi tarbitakse Eestis jätkuvalt liiga palju. Võibolla on aeg tõestada seda ka tegudega.

Populaarne

Tagasi üles