/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/31/12216119t1hab12.jpg)
Lähedase kaotus võib eakaid eriti raskesti tabada, kuid uue uuringu järgi kahjustab vananevat keha rohkem just viha, mitte kurbus.
See emotsioon soodustab krooniliste haiguste süvenemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viha võib kehas suurendada põletikumarkereid, mida seostatakse krooniliste haigustega (südamehaigused, vähk, artriit jm), kirjutab Health24. «Kui inimesed vananevad, ei tule nad enam kõigi tegevustega toime nii nagu varem. Nad võivad kogeda lähedase kaotust, nende füüsiline liikuvus väheneb ning selle tulemusel koguneb neis viha,» selgitas uuringu tagamaid juhtivautor Meaghan Barlow Montreali Concordia Ülikoolist. Nende uuring näitas, et viha võib viia krooniliste haiguste väljaarenemiseni, samas kui kurbus ei mänginud selles rolli.
Teadlased valisid uuringusse 226 kohalikku vanuses 59-93 eluaastat, kes täitsid küsimustiku oma emotsioonide kohta. Neilt küsiti ka krooniliste haiguste olemasolu kohta ning mõõdeti vereanalüüside abil nende põletikumarkereid. Kaasautor Carsten Wroschi sõnul näitasid tulemused, et igapäevane viha tundmine oli seotud suurema põletikutasemega ning krooniliste haiguste olemasoluga üle 80-aastastel inimestel.
Kurbuse ja krooniliste haiguste vahel seost ei leitud. Barlow arvab, et kurbuse tundmine isegi aitab seenioridel kohaneda probleemidega nagu füüsilise ja vaimse võimekuse vähenemine, sest see vabastab nad ka kohustustest, mille tegemine pole enam võimalik.
«Viha ise pole otseselt kahjulik emotsioon, teatud tingimustes on see isegi vajalik. Viha on energiat stimuleeriv emotsioon, mis võib inimesi motiveerida oma eesmärkide saavutamisel. Nooremad pensionärid võivad kasutada viha justkui kütusena, et elu väljakutseid ja vananemisega kaasnevaid kaotusi ületada - see võib hoida nad tervemana. Viha muutub probleemseks üle 80-aastaste puhul, sest siis on paljud tervisekahjud juba pöördumatud ning osa elunaudinguid käeulatusest väljas,» arutles Barlow.
Autorid märkisid, et teraapia võib aidata eakatel oma emotsioone lahata ning kohaneda vananemisega kaasnevate muutustega. «Kui mõistame paremini, millised negatiivsed emotsioonid on kahjulikud või kasulikud, saame inimesi õpetada nendega tervislikul moel toime tulema. See võib aidata neil vihast lahti lasta,» lisas Barlow.
Uuringutulemused avaldati meditsiiniajakirjas Psychology and Aging.