Seitse tavalist toitu ja jooki, millest võib «üledoosi» saada

Lühikese ajaga väga suure koguse vee joomine uhub verest naatriumi välja. Foto: Phovoi R. / PantherMedia / Phovoi R.

Kui liigsest porgandisöömisest kollakaks värvunud nahk ei kujuta tervisele mingit ohtu, siis tavaline vesi võib liigses koguses enesetunnet kõvasti halvendada. 

Portaal Live Scinece toob välja seitse toitu, mis liigsel tarbimisel võivad tekitada ootamatuid tagajärgi. 

Porgandid

Porgandid on täis vitamiine, mineraale ja kiudaineid, mis on tervisele kasulikud. Liiga palju porgandeid süües võid saada liiga palju beetakaroteeni, mis annab juurviljale selle oranži värvuse. Tulemusena võib liigne karoteen veres naha värvi muuta. Seisundit nimetatakse karoteneemiaks ning see tuleb sellest, et karoteen on rasvlahustuv molekul. Üleliigne kogus ladestub naha pealmisesse kihti ning tekitab kollakas-oranži pigmendi, eriti peopesades, jalataldadel, põlevedel. Karoteneemia on aga enamasti ohutu seisund ning seda pole raske tagasipöörata.

Tuunikala

Liiga palju toorest tuunikala võib suurendada elavhõbeda kogust veres. Suurtel kaladel, kes on toiduahela tipus, võib koguneda lihastesse metüülelavhõbedat, sest nad söövad elu jooksul palju väiksemaid kalu. Elavhõbe võib tekitada tõsiseid neuroloogilisi probleeme ning seetõttu ei soovitata rasedatel naistel ja väikestel lastel liiga palju tuunikala süüa.

Kombucha tee

Kombucha on magus must tee, mida fermenteeritakse kombutcha pärmseenega. Kuigi joogile omistatakse immuunsust tugevdavat toimet, on selle kohta väga vähe tõendeid. Ameerika vähiliit on hoiatanud, et osad kombucha kultuurid võivad sisaldada hallitust või seeni, mis võivad põhjustada haigestumist. Umbes 120 milliliitri joomine päevas ei peaks terviseprobleeme põhjustama. Siiski tuleks ettevaatlik olla suurte koguste tarvitamisega ning eriti neil, kel on juba terviseprobleemid.

Kohv

Kofeiini ei tasu päevas tarbida üle 500-600 milligrammi. Ühes tassis kohvis on enamasti 200 milligrammi kofeiini ning ühes espressos on 75 milligrammi. Tassis mustas tees on näiteks 120 milligrammi kofeiini. Märgatavad kõrvalnähud võivad ilmneda üle 600-900 milligrammi tarbimisel. Näiteks võib liigne kofeiini tekitada unetust, iiveldust, ebaregulaarset südamerütmi, lihastõmblusi, ärevust ja peavalusid.

Liigne kofeiin võib isegi surmav olla. Rootsi anestesioloogia ajakirjas Acta Anaesthesiologica Scandinavica avaldati haigusjuhtum, kus 21-aastane naisel tekkis südameseiskumine peale 10 000 milligrammi kofeiini tarbimist. Kuigi ta elustati ning pandi hingamisaparaadi külge, ei reageerinud tema keha kolm päeva hiljem ravimitele.

Tähtvili

Tähtvilja mürgistust kirjeldati esimest korda 1980 aastal Malaisias, mil leiti, et sel on mõju kesknärvisüsteemile. Haruldase kujuga vili ei kujuta tervetele inimestele ja normaalses koguses sööduna erilist riski. Siiski on leitud, et neeruhaigusega inimestel võib see põhjustada tõsist neerupuudulikkust. Kõige tavalisemad tähtvilja mürgistuse sümptomid on luksumine, oksendamine, nõrkus, unetus, muutunud teadvuseseisund jalakrambid. Neeruhaigust põdenud inimesed peaksid vältima puhta, hapu tähtvilja mahla joomist.

Vesi

Levinud soovitus juua kaheksa klaasi vett päevas on tunnistatud müüdiks. Küll aga on võimalik tarbida liiga palju vett. Vee mürgitus tekib lahjenenud naatriumi kogusest veres, mis tekitab elektrolüütide tasakaalus nihke. Suurima riski all on vastupidavussportlased. Võrdlemisi lihtne ennetusmeetod on end enne ja pärast maratoni kaaluda, et selgitada välja oma üldine vedelikuvajadus.

Muskaatpähkel

Näpuotsatäis muskaatpähklit annab toidule hõrgutava maitse, kuid suures koguses võib vürts tekitada hallutsinatsioone. Kõrvalnähud ilmnevad enamasti 3-8 tundi peale söömist ning võivad põhjustada ärevust, hirmu ja ohutunnet. Mõned inimesed võivad kogeda ka tõsiseid psühhootilisi episoode, eraldust reaalsusest ja nähtavaid hallutsinatsioone. Siiski öeldakse, et isegi 20-80 grammi muskaatpähkli söömine on harva surmav. Meditsiinikirjanduses on ainult kaks teadet surmavatest muskaatpähkli mürgistustest. Esimene juhtus 1908. aastal, kus 8-aastane laps sõi 14 grammi muskaatpähklit ja teine 2001. aastal, kus 55-aastase inimese verest leiti muskaatpähkliõli koostisosa jääke.