HPV sümptomid, mida kõik naised teadma peaksid

HPV infektsioon on suurim emakakaelavähi põhjustaja.

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Enamasti ei tekita HPV mingeid sümptomeid ja inimesed ei tea ise, et on nakatunud. Tihti saab keha infektsioonist iseseisvalt lahti ja viirusest ei jää jälgegi.

HPV-l on üle 100 erineva tüve ning need mõjutavad enamasti erinevaid keha osasid. On sugulisel teel levivaid tüvesid, mis mõjutavad genitaalpiirkonda ning teised, mis tekitavad jalgadele ja kätele tüükaid, vahendab Health.  

Sugulisel teel leviv papilloomviirus võib samuti tüükaid tekitada, kuid suguelunditel. Genitaaltüükad on koevohandid suguelunditel ‒ siledad ja teravatipulised kondüloomid või ümarad ja kumerad papilloomid. Kuigi tüükad võivad olla ebameeldivad, tekitavad neid enamasti madala riskiga HPV tüved, mis ei vii vähi või muude tõsiste terviseprobleemideni.

Enamikel HPV tüvedel aga ei ole mingisuguseid sümptomeid. Ilma haigusnähtudeta tüvesid peetakse ohtlikumaks ning seostatakse vähiga. Emakakaelavähk võib areneda aastaid peale HPV infektsiooni. Seetõttu saab enamik inimesi, kes end regulaarselt testivad enne vähi tekkimist ravi. HPVd ei ole võimalik PAP-testiga avastada, kuid test leiab emakakaela rakkudes tekkinud ebanormaalsed muutused. Kõige uuemate soovituste järgi peaksid 21–65-aastased naised tegema PAP-testi iga kolme aasta tagant.

HPV-l puudub ravi ning kui PAP-test näitab kõrvalekaldeid võib olla vajadus vähieelsed rakud eemaldada. Kõige ohtlikumate tüvede eest kaitseb vaktsiin, mida Eestis tehakse 12–14-aastastele tüdrukutele, kuid on soovituslik juba 9-aastastele.

Tagasi üles