Peavalu ja rasedus: millal tuleks pöörduda arsti poole?

Rase naine.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Rasedusaegsed peavalud põhjustavad küll kannatusi emale, kuid lootele on üldjuhul ohutud. Mõnel juhul tuleks peavalu korral siiski arsti poole pöörduda, kirjutab Astra Kliiniku blogis  neuroloog Ulvi Thomson.

Enamikul inimestest esineb mingil eluperioodil peavalusid. Kõige sagedasemat tüüpi peavalusid – migreeni ja pingepeavalu – esineb enamasti naistel, eeskätt noortel.  Raseduse ajal jäävad need enamasti harvemaks, kuid osal esineb just rasedusperioodil peavalusid sagedamini ja need on raskemad. Vähestel juhtudel võib migreen avalduda esmakordselt elus just lapseootuse ajal.

Tavalisest pingepeavalust eristab migreeni see, et migreenile on iseloomulik pulseeriv peavalu, sageli ühes peapooles; kaasneb iiveldus, võib kaasneda oksendamine ja ülitundlikkus valguse ja müra suhtes. Füüsilise tegevuse ajal enamasti valu tugevneb. Osal migreenihaigetel kaasnevad aura sümptomid – nägemishäired (vilkumine, virvendamine, siksakid, ajutine nägemislangus), harvem surinad – «sipelgad jäsemetes» või kõnehäire. Aura kestab tavaliselt 10-30 minutit enne peavalu algust. Vahel võivad aura sümptomid tekkida ka peavalu ajal.

Raseduse ajal peavalud vähenevad

Uuringud näitavad, et 60-70 protsenti migreeniga patsientidest tunneb raseduse ajal peavalude vähenemist, viiendik on täiesti peavaluvabad. Peavalud vähenevad suurema tõenäosusega naistel, kel on varasemalt esinenud enam menstruatsiooniaegseid peavalusid, samuti neil, kel raseduseelselt oli aurata, mitte auraga migreen.

Kui raseduse I trimestri lõpuks pole peavalud vähenenud, siis jätkuvad need tõenäoliselt kogu rasedusperioodi vältel ja ka sünnitusjärgselt. Sünnitusjärgse nädala jooksul esineb peavalu 30-40 protsendil naistel, nendest pingepeavalusid 38 ja migreeni 27 protsendil.

Rinnaga toitmise ajal jätkub rasedusaegne positiivne mõju peavaludele, mis on seotud östrogeenide stabiilse tasemega. Laktatsioon pärsib ovulatsiooni – rinnaga toitjatel on esimene ovulatsioon keskmiselt 189 päeva peale sünnitust, rinnaga mittetoitjatel aga 45 päeva peale sünnitust.

Enamik rasedusaegseid peavalusid on küll häirivad, kuid ohutud. Ehkki migreen võib põhjustada tõsiseid kannatusi emale, ei mõjuta enamiku uuringute kohaselt aurata ja auraga migreen loodet.

Siiski on migreeniga naistel veidi tõusnud raseduseaegsete insultide risk. Samuti on leitud seoseid migreeni, raseduseaegse hüpertensiooni ja preeklampsia vahel. Ülekaalulistel migreeniga patsientidel on 12 korda suurem risk preeklampsiaks. Nende seisundite varaseks avastamiseks on oluline jälgida rasedusaegset vererõhku ja uriini analüüsis valgu esinemist.

Millise peavaluga tuleks kohe arstile pöörduda?

  • «elu halvim peavalu»,
  • peavaluga kaasnev udune nägemine, kui varem pole sarnane nägemishäire esinenud auraga migreeni sümptomina;
  • valuga kaasnev käe-jala nõrkus või tuimus, palavik ja kaela kangus, kõrge vererõhk.

Uuringud on põhjendatud, välistamaks võimalikke sekundaarseid peavalu põhjusi (muud haigused, mis peavalu põhjustavad). MRT uuringu võib vajadusel teostada ka kontrastainega.

Kuidas ravida?

Sellise ravi eeliseks, mille käigus ei kasutata ravimeid (näiteks neuromodulatsioon ja füsioteraapia), on minimaalne risk emale ja lootele ning seda tuleks kaaluda pingepeavalu ja migreeni algsel käsitlusel. Informeeritus oma peavalu põhjustest ja ohutusest, julgustamine ning võimalike vallandavate faktoritega toimetulek aitab vähendada peavalude sagedust.

Kõige sagedasemateks peavalu vallandavateks faktoriteks on stress (emotsionaalne ja füüsiline), ebaregulaarne või ebatervislik toitumine, vähene vedelikutarbimine, vale unerežiim (liiga vähe või hoopis liiga palju und), füüsilise aktiivsuse vähene või liigne hulk. Ka liigne hulk kofeiini või järsk kohvist loobumine seoses rasedusega võib tekitada peavalu.

Seega on esmaseks peavalude vähendamise abinõuks elustiilimuutus – madala veresuhkru vältimine, piisav vedeliku tarbimine, puhkamine, värskes õhus viibimine. Peavalu tekkel võib abi olla lõdvestavatest harjutustest, joogast, massaažist. Ka neuromodulatsion on raseduse ajal lubatud.

Ravimitest on esmavalikuks paratsetamool (kuni 4 g päevas). Ibuprofeeni tuleks vältida, eriti III trimestril, vajadusel võib seda kasutada maksimaalselt kuni 600 mg päevas. Vahel võib migreenihoo leevendamisel abiks olla koos valuvaigistiga manustatav iiveldusvastane ravim, näiteks metoklopramiid.

Tugevate migreenihoogude korral võib vajadusel kasutada sumatriptaani. Migreenihoogude profülaktika vajaduse korral on rasedatel valikravimiks madalas annuses propranolool, teine võimalus on kasutada väikeses annuses amitriptüliini. Valproehapet rase kasutada ei tohi.

Populaarne

Tagasi üles