Spontaansete orgasmide sündroom põhjustab valu ja piinlikkust

Aluspesus naine. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Olga Khoroshunova / PantherMedia / Scanpix

Orgasmid suvalisel hetkel - tundub justkui õnnistus? Siiski vastupidi, tegu on meditsiinilise häirega, mis põhjustab naistele rohkelt valu ja vaevusi. 

Seesugust seisundit nimetatakse püsivaks suguelundite erutushäireks (PGAD), mis tähendab, et naine erutub ka ilma seksuaalse kontakti ja stimulatsioonita, kirjutab Health24. Spontaansed orgasmid ei ole sageli isegi rahuldustpakkuvad, vaid tihti valulikud. Kaasnevad teised sümptomid nagu kliitori kipitus, suguelundi ärritus, valu, surve ja kokkutõmbed ning suurenenud veritsus. Sümptomid võivad kesta tunde või isegi mitu päeva järjest. Kõik see teeb PGAD-i üsna häirivaks seisundiks, mis segab naiste argielu, kirjeldas günekoloog Jessica Sheperd. 

Arsti sõnul pole isegi teada, kui palju naisi selle all kannatab, sest paljud ilmselt häbenevad sellest rääkimist. Arvatakse, et PGAD-i põdevad naised kannatavad ka ärevuse ja depressiooni all. Teadlikkuse tõstmiseks on oma lugu jaganud vähemalt üks naine, Cara Anaya, kellele põhjustab see seisund kahe tunni jooksul kuni 180 orgasmi, võttes üle tema keha ja terve elu.  

«PGAD ei ole sama mis hüperseksuaalsus, kontrollimatud orgasmid pole seotud seksuaalihadega. See on valulik häire ning see on väga oluline erinevus,» rõhutas günekoloog. Arstid ja teadlased pole tänini kindlad, mis seda täpselt põhjustab, kuid seoseid on otsitud stressi, neuroloogiliste ja veresoonkonna muutustega. Paar väikest uuringut on leidnud potentsiaalseid seoseid ka ravimite põhjustatud hormonaalsete muutustega, rahutute jalgade sündroomiga ning üliaktiivse põiega. Paraku põhinevad need leiud väiksel sihtgrupil, mistõttu ei saa neid sajaprotsendiliselt uskuda. 

«Lisaks on uuritud, kas PGAD võib areneda koosmõjus teiste olemasolevate seisunditega nagu endometrioos, interstitsiaalne tsüstiit või vulvodüünia,» lisas Sheperd. Hetkel pole sellele teadaolevat ravi, sümptomeid saab vaid leevendada. Kuna stress võib selle esile kutsuda, siis aitab seda maandada näiteks kognitiivne käitumuslik teraapia. Neil sessioonidel saavad naised tuvastada, mis seisundi vallandab ning õppida, kuidas kaasneva piinlikkuse ja ärevusega toime tulla. Abiks võivad olla ka vaagnapõhjalihaste harjutused ning geelid-kreemid, mis suguelundite piirkonda tuimemaks muudavad. 

Sheperd julgustab seisundit maha vaikivaid naisi sellest siiski arstile rääkima. «Kuna tegu on vaagnapõhja seisundiga, häbenetakse sellest rääkida. Oletan, et paljud naised lihtsalt kannatavad vaikides,» nentis ta. 

Populaarne

Tagasi üles