Tihti ollakse millegi vastu allergilised, kuid kuna sümptomid ei ole tugevad, siis need ei torka silma ega sega argielu. Nii võib inimene aastaringselt suhteliselt hästi taluda näiteks kodust tolmu või lemmiklooma allergeene, kuigi ta on nende suhtes allergiline. Kui kevadisel õitseajal võimendub allergia nii tugevasti, siis arvabki inimene, et on allergiline ainult õie- või heinatolmu vastu, kuigi tegelikult on allergiline aastaringselt. Nii juhtubki, et oleme rohkemate asjade suhtes allergilised ise seda teadmata ja alaliselt kontrolli all hoidmata.
SYNLABi laborispetsialisti Kaidi Hundi sõnul hakkab allergilise inimese organism süütu aine (näiteks õietolmu) vastu tootma IgE-tüüpi antikehi, millest tulenevalt keha reageerib ebatavaliselt, väljendudes ägedate haigusnähtudena. Kõige sagedamini annab see märku nina, suu, kurgu ja silmade sügelemise, tilkuva või kinnise nina, aevastamise, punetavate ja vesiste silmade või nahalööbega. Tilkuva nina ja aevastamisega võib kaasneda põskkoobaste turse ja pakitsus, mistõttu võib läbi nina hingamine olla raskendatud.
Kui oma allergiat mitte kindlaks teha, ravitakse ninakinnisust ja vesist nina kiiresti mõjuvate ninaspreidega, kuigi allergiaga toimetulek vajaks teist ravimit ja läbimõeldud kontrolli all hoidmist.
SYNLAB Tallinna kesklaboris tehtud analüüsid kinnitavad, et Eestis on enam levinud allergia kase ja timuti õietolmu suhtes, sageli esineb allergiat puju, kodutolmulesta ja koera ning kassi kõõma suhtes. Viimast peetakse küll lihtsalt koera- või kassiallergiaks, kuid allergeeniks on just looma kõõm, sülg ja higi. Soovituslik oleks teha kassi epiteeli ja kõõma ning koera kõõma vastase IgE test, et olla kindel ka juhuks, kui endal lemmikloomi ei ole, sest nimetatud allergeenid on kõrge riskiga astma tekkeks.