Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/03/10/5143775t1h9a87.jpg)
Tilkuv või hoopis kinnine nina, punetavad ja sügelevad silmad või lakkamatu aevastamine võivad olla nii külmetuse, aga sageli ka allergilise reaktsiooni sümptomid. Kuigi võite arvata, et teil pole allergiaid olnud, tasub sellistel puhkudel end testida ja allergia kontrolli alla võtta.
Tihti ollakse millegi vastu allergilised, kuid kuna sümptomid ei ole tugevad, siis need ei torka silma ega sega argielu. Nii võib inimene aastaringselt suhteliselt hästi taluda näiteks kodust tolmu või lemmiklooma allergeene, kuigi ta on nende suhtes allergiline. Kui kevadisel õitseajal võimendub allergia nii tugevasti, siis arvabki inimene, et on allergiline ainult õie- või heinatolmu vastu, kuigi tegelikult on allergiline aastaringselt. Nii juhtubki, et oleme rohkemate asjade suhtes allergilised ise seda teadmata ja alaliselt kontrolli all hoidmata.
SYNLABi laborispetsialisti Kaidi Hundi sõnul hakkab allergilise inimese organism süütu aine (näiteks õietolmu) vastu tootma IgE-tüüpi antikehi, millest tulenevalt keha reageerib ebatavaliselt, väljendudes ägedate haigusnähtudena. Kõige sagedamini annab see märku nina, suu, kurgu ja silmade sügelemise, tilkuva või kinnise nina, aevastamise, punetavate ja vesiste silmade või nahalööbega. Tilkuva nina ja aevastamisega võib kaasneda põskkoobaste turse ja pakitsus, mistõttu võib läbi nina hingamine olla raskendatud.
Kui oma allergiat mitte kindlaks teha, ravitakse ninakinnisust ja vesist nina kiiresti mõjuvate ninaspreidega, kuigi allergiaga toimetulek vajaks teist ravimit ja läbimõeldud kontrolli all hoidmist.
SYNLAB Tallinna kesklaboris tehtud analüüsid kinnitavad, et Eestis on enam levinud allergia kase ja timuti õietolmu suhtes, sageli esineb allergiat puju, kodutolmulesta ja koera ning kassi kõõma suhtes. Viimast peetakse küll lihtsalt koera- või kassiallergiaks, kuid allergeeniks on just looma kõõm, sülg ja higi. Soovituslik oleks teha kassi epiteeli ja kõõma ning koera kõõma vastase IgE test, et olla kindel ka juhuks, kui endal lemmikloomi ei ole, sest nimetatud allergeenid on kõrge riskiga astma tekkeks.
Kase õietolmu allergia esineb aprillist juunini. Kui sel perioodil esineb tavapärasest olekust erinevaid sümptomeid, soovitab spetsialist teha verepõhine kase õietolmu vastane IgE analüüs. Siinkohal on oluline teada, et kase õietolmu allergia annab ristreaktsioone lepa ja sarapuuga ning et kaseallergik tunneb suu sügelemist ja turset vahel ka õunte, sarapuupähklite, herneste, sojaoa, viinamarja, kiivi, toore porgandi ja kartuli, pirni, aprikoosi jms söömisel.
Juunis ja juulis peaksid tähelepanelikud olema need, kel on diagnoositud heinaallergia või kes sel perioodil täheldavad allergiale viitavaid sümptomeid. Heinaallergiat esineb 40 protsendil allergikutest. Kindlaks saab seda teha timuti IgE testiga ning kõrgenenud IgE puhul tuleb arvesse võtta ristreaktsioone teiste heintaimedega.
Allergia ei ole paraku lihtsalt ebamugavus, vaid sel võivad olla tõsisemad tagajärjed alates astma tekkest, unekvaliteedi langusest, füüsilisest ja emotsionaalsest ebamugavusest kuni unetuseni. SYNLAB labori ja Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog Mare Suigom kinnitas samuti, et ravimata ülemiste hingamisteede allergia võib soodumuse korral olla astmat soodustav faktor. Allergiatabletid leevendavad sümptomeid, kuid ei ravi seda välja.
«Kaebusi põhjustava allergeeni teada saamiseks on vajalik allergeeni tuvastamine vereanalüüside või nahatestidega. Tulemuse alusel on arstil võimalik täpsemalt öelda, kui kaua on allergiaravimeid on vajalik kasutada,» ütles Suigom. Allergia sümptomite esinemisel tuleb pöörduda perearsti või allergoloogi poole.