Afaasia tekitab kõnehäire, mis segab adekvaatselt suhtlemist

Afaasia takistab suhtlemist. Foto: PantherMedia/Scanpix

Afaasia ehk kõnehalvatus võtab igal aastal 1500-2000 eestimaalaselt võimaluse oma mõtteid välja öelda, kirja panna, emakeelsetest sõnadest aru saada, kirjapandut lugeda. 

Kõige sagedasem afaasia tekkepõhjus on insult, aga see tekib ka ajutraumade, kasvajate, operatsioonide ja muude põhjuste tõttu, mis kahjustavad peaaju kõnekeskuseid. Afaasia võib tabada igaüht, enamasti küll keskeas või vanemas eas inimesi, kuid üsna sageli ka noori ja lapsi.

Eesti afaasialiidu hinnangul on väga oluline teada, et afaasia on kõne-, mitte intellektikahjustus. Tundes afaasiat on võimalik selle puude all kannatavaid inimesi  mõista ja toetada ühiskonnas osalemisel. 

Rahvusvahelise afaasia teadlikustamise kuu raames on Eesti afaasialiit algatanud kampaania tutvustamaks afaasiat, kuidas seda puuet ära tunda ning mitte segamini ajada dementsuse, vaimupuude või psüühikahäirega, kuidas suhelda afaasiaga inimestega, mida igaüks saaks teha, et vältida suure osa ühiskonnaliikmete isolatsiooni sattumist. 

Liit avaldab kogu juunikuu jooksul Facebookis iga päev ühe infokillu, mis avab teemat ja aitab edaspidi nii afaasiaga inimesi kui neid, kes nendega kokku puutuvad ja suhelda soovivad. Samuti leiab infot nii kõnekahjustusega inimeste esindusorganisatsiooni afaasialiidu kui kõnehäire enda kohta liidu kodulehelt.

12. juunil kella 11-14 on huvilised oodatud afaasialiidu peaaju- ja kõnekahjustusega inimeste taastuskodu Pesarimaja (Tallinn, Kase 25a) avatud uste päevale, kus tutvustatakse taastuskodu, seal pakutavaid teenuseid, räägitakse afaasiaga kaasnevatest probleemidest ja võimalustest, kuidas ka afaasiaga võimalikult täisväärtuslikku elu elada.