Märts-juuni on paljudele allergikutele keeruline aeg - ka neile, kel pole ehk varem allergiat esinenud. See toob kaasa pikaaegseid ja ravile halvasti alluvaid allergia sümptomeid, mõnikord lausa selliseid, mis häirivad oluliselt argielu. «Suvise allergia sümptomiteks on tavaliselt nohu, vesised silmad, aevastamine, köha, sügelus silmades ning ninapiirkonnas ja silmapõletik,» rääkis Saadi.
Levinuimateks õietolmu allergeenideks on heintaimed nind teraviljad. «Heintaimede liigid on nii sarnased, et immuunsüsteemil on peaaegu võimatu neid õigesti eristada - seega on allergia tavaliselt mitme taime suhtes. Kõige tavalisemateks kevadise ning suvise allergia sümptomite tekitajateks on looduses kask, lepp, paju, sarapuu, saar, pappel, puju, valge kastehein, aas-rebasesaba, lõhna-maarjahein, püstine luste, prantsuse raihein, sugapea, aruhein, kerahein, raihein, põldtimut, kaer, oder jt,» selgitas arst. Kui praegu õietolmu seire lehekülge vaadata, võib avastada, et Tallinnas õitsevad aktiivselt kask ja paju, Jõhvis kask, Tartus kask, kuusk, paju, Kuressaares kask ja kuusk.
Õietolm levib aktiivselt tuulega, nii et allergia sümptomid võivad tekkida isegi selles piirkonnas, kus need taimed ei kasva. Mida siis teha? «Julgesti võib kasutada käsimüügist allergiavastaseid ravimeid nii tablettidena (loratadiin, desloratadiin, bilastiin, ebastiin, tsetirisiin jt) kui ka silmatilkadena (allergodil) ja ninaspreina (allergodil, flixonase). Veel võib loputada nina soolalahusega, vältida toa tuulutamist ja looduses viibimist aktiivse õitsemise ajal,» loetles Saadi.
Tõsisema allergia puhul tuleb pöörduda perearsti poole, kes vajadusel määrab retseptiravimid või raskekujulise allergia puhul suunab patsiendi allergoloogi vastuvõtule. Kergemad hooajalised allergiad, mis alluvad tavalisele ravile, ei vaja allergoloogi konsultatsiooni.