Eestis luuakse dementsusega inimestele nende erivajadusi arvestav eakate kodu

Dementsusega inimesed vajavad spetsiaalset hooldust.

FOTO: olga kuchevska / PantherMedia / olga kuchevska

Benita Kodu loob dementsuse ja mäluprobleemidega inimestele spetsiaalse juurdeehituse, mis vastaks nende hooldusvajadustele.

«Igas perekonnas või tutvusringkonnas on olnud juhtumeid, kus eakas lähedane või tuttav on kõrge ea või kaasuvate haiguste tõttu kaotanud oma mälu ja toimetulekuoskused,» tõdeb Benita Kodu tegevusterapeut Liis Niilo. Täna pannakse juurdeehitusele nurgakivi.

Dementsusega inimeste arv kogu maailmas on kiires tõusujoones. Maailma Terviseorganisatsiooni andmete kohaselt tõuseb järgmise 30 aastaga maailmas dementsusega inimeste arv 132 miljonini. Eestis on dementsussündroom aladiagnoositud, kuid erinevate hinnangute kohaselt puudutab see 15 000–21 000 inimest ning nende lähedasi. Keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest.

«Kuna hooldusteenuse nõudlus ning mäluhäiretega inimeste arv on ajaga aina kasvanud, nägime suurt vajadust spetsiaalse osakonna järgi,» sõnab Niilo. Kuna olemasoleva maja hooldusosakonnas puudusid vajalikud keskkonnakohandused, leiti, et antud teenust saab paremaks muuta spetsiaalse keskkonna abil, kus on tagatud professionaalne lähenemine nii dementsusega eakatele kui ka nende lähedastele.

Mille poolest erinevad dementsusega inimese hooldusvajadused tavapäraselt pakutavast?

Dementsusega inimene on eelkõige inimene, kelle tugevusi saab esile tuua spetsiaalse lähenemisega. Dementsusega inimese hoolduses on olulisel kohal emotsioonide ja turvatunde loomine. Ka tavapärases hoolduses on see oluline, kuid dementsus võib lisaks kaasa tuua keerukat käitumist, sealhulgas ohu ära eksida, võivad tekkida luulumõtted, hirmud. Antud juhul on lühimäluhäired takistavaks teguriks uues keskkonnas kohanemisega, mistõttu tuleb luua keskkond, kus dementsusega inimene leiaks hõlpsasti üles kõik vajaminevad ruumid, keskkond toetaks sotsialiseerumist ning personalil oleks ülevaade kogu osakonnas toimuvast. Oluline erinevus on, et kui tavapäraselt vananev eakas suudab abikutsungisüsteemi abil ise abi kutsuda, siis mõõduka või sügava dementsuse korral kaob võime tegevusi eesmärgipäraselt sooritada ning tavapärasest abikutsungisüsteemist alati ei piisa. Juurdeehitus tagab dementsusega inimestele võimaluse vabalt liikuda, leida üles vajaminevad ruumid, käia iseseisvalt õues, kuid sealjuures on personalile tagatud ülevaade.

Millele on rõhutud juurdeehituse kujunduses?

Sisekujundust planeerides oli oluline luua kodune keskkond. Majas on ühe- ja kahekohalised toad, privaatsed nurgad ajaveetmiseks lähedastega või omaette, võimalus minna õue, orienteeruda ruumide vahel probleemideta. Planeeritud on spetsiaalsed tegevusnurgad ja värvi- ning valguslahendused, mis aitavad inimesel võimalikult kaua tegevustega toime tulla, säilitavad seejuures otsustusvõime ning ööpäevase rütmi, mis on olulised emotsionaalse tasakaalu ja toimetuleku säilitamiseks. Juurdeehitusse on planeeritud ka kaasaegsed tehnoloogiaseadmed, et tagada turvalisus ning et personalil jääks rohkem aega inimesega tegelemiseks.

Millise väljaõppe on saanud personal?

Käesolevaks hetkeks on 50 Benita Kodu töötajat läbinud Tervise Arengu Instituudi pilootprojekti raames korraldatud neli kuud kestnud põhjaliku dementsuseteemalise koolituse. 

Erilist rõhku on pööratud suhtlusmeetoditele, dementsusega inimeste ressursside leidmisele ning nende kasutamisele. Tähtsal kohal on probleemsele käitumisele lahenduste leidmine. Sellise käitumise taga on tavaliselt turvatunde puudumine või mõni inimlik mure, mida inimene ei oska vaimsete võimete järk-järgulise vähenemise tõttu mõista ja ka teistele piisavalt arusaadavaks teha. 

Kui palju dementsusega patsiente korraga vastu võetakse ja millise väljaminekuga tasub arvestada lähedastel?  

Planeerime kahel korrusel osutada teenust maksimaalselt 49-l teenuskohal. Omavalitsustest saab tuge kehtiva korra alusel. Selge on see, et dementsusega inimeste hooldus vajab rohkem ressurssi – oskusi, tehnoloogiaid, koolitusi, personali. Võimalusel võiks riik tulevikus kaaluda dementsuse diagnoosiga inimestele lisatoetust. Hea meel on tõdeda, et Sotsiaalministeerium avas taotlusvooru, mille kaudu said hooldekodud taotleda rahastust dementsusega inimestele teenuskohtade kohandamiseks.

Tagasi üles