/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/22/11968507t1h2bb5.jpg)
Puukide aktiivsus võib sel aastal tuua rohkem puugihaiguseid, sest ilmastikuolud on olnud neile soodsad.
Suvi võib tulla tavapärasest puugirikkam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul peaks kõik inimesed ennast vaktsineerima, sest kogu Eesti on üks suur riskipiirkond puukidega levivate nakkushaiguste suhtes.
«2018. aasta soe ja niiske hilissügis ning järgnenud pehme talv olid soodusfaktorid puukide levikule. Seetõttu on sel suvel oodata ka suuremat puukide aktiivsust ning kasvab oht inimestele,» rõhutas ta.
Tänavu on viie kuu jooksul Eestis registreeritud 286 puukborrelioosi ja kolm puukentsefaliidi juhtumit. Mullu samal ajal olid need arvud vastavalt 294 ja 5.
Puukidele sobib kõige paremini temperatuur 5-25 kraadi ja suur õhuniiskus (80-85 protsenti). Eestis levitavad haigusi kaks puugiliiki – võsa- ja laanepuuk. Laanepuuk on aktiivne aprillist augusti alguseni ja kõige rohkem ründavad nad juunis. Võsapuugid ründavad eriti aktiivselt augustis ja septembris.
Terviseameti andmetel on haigestumine puukentsefaliiti aastate jooksul olnud stabiilne, kuid kasvanud on haigestumine puukborrelioosi – eelmisel aastal registreeriti puukentsefaliidi haigusjuhte 85 ja puukborrelioosi 2284; 2017. aastal olid vastavad näitajad 87 ja 1963.
Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad olid 2018. aastal puukentsefaliidi puhul Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa ning puukborrelioosi puhul Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa.