:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/06/06/12235265t1h34e7.jpg)
Hammaste pesemine ei enneta ainult hambaauke. Bergeni ülikooli teadlased leidsid selge seose igemehaiguse ja Alzheimeri tõve vahel.
Korralik hambapesu võib Alzheimeri tõbe edasi lükata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad leidsid, et igemehaigus gingiviit mängib olulist rolli selles, kas inimesel tekib Alzheimeri tõbi või mitte, vahendab Science Daily.
Teadlased avastasid DNA-põhised tõendid, et gingiviiti tekitavad bakterid liiguvad suust ajju. Bakter toodab valku, mis hävitab aju närvirakke, viib mälukaotuse ja lõpuks Alzheimerini.
Uurija Piotr Mydel tõi välja, et bakter üksi ei tekita Alzheimerit, kuid nende bakterite olemasolu suurendab haiguse tekkeriski oluliselt ning süvendab selle kulgu. Mydeli sõnul aitab hammaste pesemine ja hambaniidi kasutamine. Samuti on oluline teada, kas perekonnas on gingiviiti esinenud, käia regulaarselt hambaarsti juures ning puhastada hambaid korralikult.
Uurijad on varem leidnud, et gingiviiti tekitav bakter võib liikuda suust ajju ning luua seal kahjulikke närvirakke hävitavaid ensüüme. Nüüd saadi sellest protsessist ka esimest korda DNAl põhinevaid tõendeid. Mydel ja tema uurimismeeskond uuris 53 Alzheimeri tõvega inimest ning leidsid ensüümi 96 protsendil juhtudest. Teadlase sõnul annab teadmine uusi võimalusi Alzheimeri tõve ründamiseks.
Mydeli sõnul lõid nad ka ravimi, mis blokeerib bakterite tekitatud kahjulikke ensüüme ja lükkab Alzheimeri tõve arenemist edasi. Teadlase sõnul on plaanis ravimit selle aasta jooksul katsetada.