Ligi 9100 inimest sai apteegis puugihaiguse vastu vaktsineeritud

Kui puukentsefaliidiga kandub viirus edasi puugi hammustuse hetkest, siis borrelioosi pisiku saamiseks kulub mitu ööpäeva või kauemgi. Nakatumise vältimiseks tuleb sisseimenud puuk võimalikult kiirelt eemaldada. Foto: James Gathany/Scanpix

Tänavu kevadel avanes inimestel esmakordselt võimalus lasta end apteegis puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Kahe kuu jooksul tehti apteekides ligi 9100 vaktsineerimist.

«Arvestades, et eelmisel aastal tehti Eestis puukentsefaliidi vastu kokku ligikaudu 41 000 vaktsineerimist, on tänavu apteekides tehtud vaktsineerimiste arv märkimisväärne. Usun, et puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise statistikas on 2019. aasta juures oodata meeldivat tõusu,» sõnas Eesti apteekide ühenduse (EAÜ) juhatuse liige, proviisor Kristiina Sepp.

«Suur apteegis vaktsineeritute arv näitab, et kui teenus viia inimesele lähemale ja teha selle kättesaadavus mugavamaks, võtavad inimesed selle tänulikkusega vastu ja on altid enda ning oma lähedaste eest hoolt kandma. Sellele viitab ka asjaolu, et apteekides vaktsineeritutest lasid endale puukentsefaliidi vastase süsti teha enamik inimesi esmakordselt,» kinnitas ta. 

Võimalust vaktsineerida puukentsefaliidi vastu apteegis kiitsid Sepa sõnul väga paljud apteegikülastajad. «Eriti tõsteti esile apteekide pikki lahtiolekuaegasid ja mugavaid asukohti. Samuti avaldati heameelt selle üle, et apteegis toimub vaktsineerimine ilma aega või vaktsiini eelnevalt kinni panemata,» rääkis ta. «Üle 40 protsendi vaktsineeritutest olid mehed. See on väga hea tulemus.»

Sepa sõnul satuvad inimesed apteeki tihemini kui ükskõik millisesse tervishoiuasutusse. «Apteekide asendamatu panus geeniproovide kogumisel ning edukad elanikkonna vaktsineerimised nii gripi kui ka puukentsefaliidi vastu on kahtlemata näited, millest ei saa esmatasandi tervishoiu reguleerimisel mööda vaadata ning mida tasub rahvatervise parandamist kavandatavate otsuste tegemisel kindlasti silmas pidada,» ütles ta.

Apteekides teostati puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist aprilli ja mai vältel Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares. Kaasatud olid kõik suuremad apteegiketid nagu Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis võib põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus võib endast märku anda kõrge palaviku, tugeva peavalu, kuklakangestuse, oksendamise, uimasuse ja üldise halva enesetundega. Haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused tüsistused, samuti võib haigus 0–1,4 protsenti juhtudest lõppeda surmaga.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond. Eestis on puukentsefaliidi vastu vaktsineeritus väga madal, aastas tehakse vaktsineerimine esimest korda 1,2 protsendile ja korduvvaktsiin 1,3 protsendile rahvastikust. Vähendamaks puukentsefaliiti haigestumisi, otsustasid apteegiketid 2019. aasta kevadel oma jõud ühendada ja pakkuda puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise võimalust ka apteegis.