Märtsis paigaldati Ida-Tallinna Keskhaiglas operatsiooni käigus 29-aastasele patsiendile eemaldatud kontsluu asemele meditsiinilisest titaanist 3D-prinditud implantaat. Teadaolevalt on tegu esimese taolise juhtumiga Eestis. 1,5 aastat karkudel liikunud inimesel on lähiajal lootus neist vabaneda.
Tüsistuste käes kannatav diabeetik sai Taltechi teadlaste abil 3D-prinditud kontsluu implantaadi (2)
29-aastast patsienti, kes on diabeetik alates 11. eluaastast ja kannatanud sellest tingitud tüsistuste käes, oli enne tänavu kevadet erinevate probleemide tõttu korduvalt ITK kirurgiakliinikus opereeritud.
«Eelmisel aastal tekkis tal suhteliselt kerge trauma tagajärjel kandluumurd, mida raviti konservatiivselt kipsiga. See ei kasvanud kinni ja oli vaja teha murdu fikseeriv operatsioon. Sügisel sai patsient juba kipsita käia, aga väänas siis oma jalga,» rääkis teda ravinud ITK ortopeed-juhtivarst Dmitri Kulak. «Kuna diabeedist tingituna on tal ka tundlikkusehäire ehk neuropaatia, siis ta valu ei tundnud ja ei saanud aru, et midagi tõsist oli juhtunud.»
Kuu hiljem hospitaliseeriti patsient raskes seisundis: hüppeliiges oli suures turses ja põletikunäitajad väga kõrged. «Ta oli minemas sepsisesse. Avastasime hüppeliigese mädase põletiku, haaratud oli ka kontsluu, mis oli suures osas hävinenud,» nentis arst.
Bakteriaalse põletiku kontrolli alla saamiseks pidid arstid tegema korduvaid operatsioone. «Tema veres oli bakter Staphylococcus aureus. Pidime ära võtma kogu patsiendi kontsluu ja ajutiselt panime tsemendilised vahehoidjad, mis olid bakteriaalselt laetud, et säilitada jala kuju ja pikkus ning ravida infektsiooni. Plaan oli hakata taastama jala funktsionaalsust pärast põletiku taandumist.»
Koostöö teadlastega
Tingituna patsiendi põhihaigusest, diabeedi tüsistusest ja kontsluu puudumisest edasise ravi variante palju ei olnud. «Plaanisime ühendada sääre- ja kandluu omavahel ning need kokku kasvatada. Samas on patsient 29-aastane ja see oleks tähendanud jala lühenemist 4 cm võrra, mis oleks tema kõnnakut, alajäsemete liigeseid ja selja tasakaalu muutnud. Ka diabeet seadis meile piirangud,» kirjeldas Kulak.
Arst hakkas uurima, mis võimalusi veel on patsiendi aitamiseks. «Sobilikku implantaati ei olnud saada. Kirjanduse andmetel on 3D-prinditud implantaate maailmas tehtud, kuigi mitte üleliia palju,» ütles ta.
Kuna ITK sõlmis eelmisel aastal koostööleppe Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech), siis sai Kulak kontakti ülikooli teadlastega, kellel on olemas 3D-printimise võimalus. Aega läks poolteist kuud teadlaste ja arstide koostöös, mille jooksul konsulteeriti ja modelleeriti implantaati kümneid kordi. «Pidime niikuinii ootama, et infektsioon taanduks. Õnneks oli patsient nõus, et peame haarama igast võimalusest,» lisas Kulak.
3D-prinditud implantaat on trapetsikujuline titaansõrestik, mis töötab samal põhimõttel nagu raudbetoon ehituses. «Titaanist konstruktsioon on rauaks ja betooniks on patsiendi enda luu: freesisime tema reieluust ja vaagnatiivast luud, võtsime seda koos tema kasvufaktoriga, mis on luuüdis saadaval, täitsime selle konstruktsiooni ja tegime fiksatsiooni – läbi kandluu, implantaadi ja sääreluu on fiksaator, mis hoiab seda kõike koos,» selgitas arst.
Edukas operatsioon
Patsient toibus üle viie tunni kestnud operatsioonist väga hästi ja tänaseks on juba kipsist loobunud. «Ta on väga õnnelik. Poolteist aastat oli noor inimene karkudel, täna on ta juba kipsist lahti. Nüüd on esimesed kontrollid tehtud ja tulemused on head, jälgime teda edasi. Lähiajal on plaan loobuda ka karkudest. Olen tulemusega väga rahul,» ütles Kulak.
«Eestis ei ole minu teada sellist kogemust kellelgi. Kasutasime meie oma TalTechi teadlaste ja labori võimekust, et inimest aidata. See oli multidistsiplinaarne eri tasemetel koostöö. Maailmas tehakse ka selliseid asju, aga kuna see on väga patsiendispetsiifiline – kõik juhtumid on erinevad –, siis oleks kulunud väga palju aega, kui oleksime proteesi mujalt tellinud,» ütles Kulak ning tänas Taltechi tiimi.