Peatselt valmiv patsiendikindlustuse süsteem ennetab ravivigu

Arst. Foto on illustratiivne.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu patsiendikindlustussüsteemi loomiseks, lisaks on kavas kaasajastada patsiendiohutuse süsteemi, et soodustada ravivigadest teavitamist ja nende ennetamist.

«Patsiendikindlustuse loomisega astume kogu tervishoiusüsteemiga uude ajastusse, kus patsientide huvid on senisest paremini kaitstud ning süsteem toetab ohutumat ja kvaliteetsemat ravi,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Raviasutustel ja arstidel võimaldab see edaspidi ohujuhtumitega avatumalt ja julgemalt tegeleda ning neist õppida.» 

Toimiv lahendus kätkeb endas kahte sammu: kohustuslikku vastutuskindlustust tervishoiuteenuse osutajatele ning sellega koos ohujuhtumite registreerimise süsteemi loomist. Lisaks kaasajastatakse tervishoiutöötajate ja teenuse osutajate vastutuse regulatsiooni. Uue süsteemi loomise juures on kõige olulisem välditavate ravivigade ja ohujuhtumite ennetus, sellistest juhtumitest õppimine ja nende ära hoidmine.

Eesti patsientide liidu juhi Kadri Tammepuu sõnul vajab praegune süsteem muutmist, kuna õiglane kahjutasu jääb paljudele kättesaamatuks. «Praegu saab inimene tervishoiuteenuse kohta hinnangu kohtust, kohtuväliselt komisjonilt või tervishoiuteenuse osutajalt  endalt. Samas kinnitab praktika, et tavaliselt jäetakse kaebus esitamata,» ütles ta. «Põhjuseid on palju: kas ei taheta meedikuga suhteid rikkuda, sest tema juures tuleb ju edasi käia, või tundub kaebamine hirmutava kogemusena. Tihti pole inimesel vaidluseks ka piisavalt teadmisi, aega, raha või võhma – tervis on selleks liiga halb. Nii on kibestumine neis inimestes kerge tekkima.»

Praegu saab inimene, kes ei ole rahul osutatud tervishoiuteenusega, pöörduda kaebusega raviasutuse poole või terviseametisse järelevalve teostamiseks. Samuti on võimalik tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonist saada juhtumile eksperthinnang. Rahalise kahjunõudega on võimalik pöörduda samasse raviasutusse või kohtusse.

«Meditsiinis on palju riske ja arstid vajavad kindlust, et neid tahtmatute eksimuste eest süüdi ei mõisteta. Uus süsteem annab meile võimaluse vigadest õppida ja patsiente paremini ravida,» ütles Eesti arstide liidu president Jaan Sütt.

Uue süsteemi loomise eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatanu jaoks võimalikult lihtsaks ja kiireks. Patsient saab edaspidi juhtudel, kui ta on saanud raviprotsessis välditavat kahju, pöörduda hüvitise taotlemiseks patsiendikindlustusfondi poole, kes juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Samas võib ta ka pärast fondist otsuse saamist pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta sellega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.

Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul lähtub patsiendikindlustuse eelnõu Skandinaavia riikide, ennekõike Soome eeskujust, kus kahjude hüvitamise mudel põhineb riigi ja erasektori koostööl. «Põhjamaades aastaid edukalt kasutusel olnud lähenemine kaitseb hästi nii patsiente kui ka raviasutusi, tagades ühelt poolt kahjude hüvitamise, kuid teisalt võimaluse tervishoiuteenuse osutajale keskenduda oma põhitegevusele, jättes kahjujuhtumi menetlemise ja selle võimaliku hüvitamisega seotud küsimused kolmanda osapoole ülesandeks,» ütles ta. «Lisaks kahjude hüvitamisele loob uus süsteem eeldused praktikas asetleidvatest ravivigadest ülevaate saamiseks, aidates nii kaasa ravikvaliteedi paranemisele.»

Patsiendikindlustuse eelnõu välja töötanud töörühma kuulusid Eesti puuetega inimeste koja, Eesti patsientide liidu, Eesti haiglate liidu, Eesti arstide liidu, Eesti perearstide seltsi, Eesti hambaarstide liidu, Eesti õdede liidu, Eesti eratervishoiuasutuste liidu, Eesti kindlustusseltside liidu ja Tartu Ülikooli esindajad. Lisaks kaasati eelnõu väljatöötamisse kindlustusõiguse eksperte, justiitsministeeriumi ja prokuratuuri.

Eelnõu näeb ette uue kindlustussüsteemi rakendumise alates 1. juulist 2021.

Tagasi üles