Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Uus Viljandi haigla saab olema inimsõbralik ja tulevikku vaatav hoone

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Plaanid.
Plaanid. Foto: Erakogu

Esmaspäeval, 10. juunil sõlmiti Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimisleping ühispakkujaga DAGOpen OÜ, Bakpak Architects ning Planho Consultores, kes võitis uue hoone arhitektuurikonkursi võistlustööga «ELU». Projekteerimise maksumuseks on 2,14 miljonit eurot.

Ühispakkuja esindaja DAGOpen juhataja ning võidutöö «ELU» arhitekt Jaan Kuusemets tundis rõõmu ees seisva väljakutse üle: «Tihtipeale projekteeritakse uued haiglad linnade äärealadele niinimetatud tühjale väljale, kus projekteerimisel tuleb arvestada vaid ilmakaari ning haigla enda spetsiifikast tulenevate vajaduste ja erinõuetega, nagu näiteks parima funktsionaalsuse ja sisemise logistika saavutamine.» Kuusemets lisas, et uue haigla projekteerimine juba välja kujunenud linna südamesse on keerukas ning põnev väljakutse, kuid ka väga suur vastutus. «Uut Viljandi haiglat hakkab projekteerima rahvusvaheline meeskond, kel tuleb koostöös lõppkasutajaga leida parimad lahendused ning tagada kaasajanõuetele vastav ja inimsõbralik tulevikku vaatav hoone,» ütles Kuusemets.

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere pidas oluliseks projekteerimise alguse puhul üle korrata, miks uut hoonet ehitatakse ja millisena seda koos perearstidega nähakse. «Uue hoone kontseptsioon tugineb neljale sambale: koostöö eri poolte vahel, teenuste muutumine ajas, tasakaal patsiendikeskuse ja töötaja tänapäevase töömugavuse vahel. Praegune, nii ehituslikult kui ka kaasaegse teenuseosutamise sisu mõttes amortiseerunud hoone, seab kõigis neis valdkondades olulisi piiranguid. Nii uue hoone asukoha, arhitektuurilise lahenduse kui ka sisulised otsused on tehtud kõiki neid nelja sammast arvestades ning need jäävad raamistama ka kogu projekteerimisprotsessi,» sõnas Tampere.

Projekteerimiseks on kavandatud 15 kuud, mis koosneb neljast peamisest etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Samuti teostatakse ehitusperioodil autorijärelevalvet. Jaan Kuusemetsa sõnul saab üks olulisemaid ning tõenäoliselt ka keerukamaid etappe olema põhjalikult läbitöötatud eskiisprojekti koostamine koostöös tellijaga. «Seda, kui palju hoone lõplik arhitektuurne lahendus hakkab erinema kaheetapilise arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandist, on hetkel raske hinnata. Üldine linnaehituslik lahendus, arhitektuurne kontseptsioon ning disain ei tohiks projekteerimise ajal oluliselt muutuda. Kuna haiglad on keerukad ning ajas pidevalt muutuvate vajaduste ja võimalustega asutused, siis tuleb erinevaid muudatusi kindlasti ning me oleme sellega ka arvestanud,» kirjeldas Kuusemets.

Märksõnad

Tagasi üles