:format(webp)/nginx/o/2019/06/14/12261635t1h56e7.jpg)
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on haigus, mida iseloomustab kopsumahu järk-järguline vähenemine. KOKi peamine tekkepõhjus on suitsetamine, kuid see võib tekkida ka mittesuitsetajatel.
Kuidas ära tunda haigust, mis tekib pea pooltel suitsetajatel? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KOK peamiseks riskifaktoriks on sigarettide suitsetamine, aga ka teiste tubakat sisaldavate toodete nagu nt piip, sigar, vesipiip ning ka marihuaana tarvitamine. Mitte kõigil, vaid veidi alla pooltel suitsetajatest areneb elu jooksul KOK, kirjutab portaal Med24.
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on levinud, ennetatav ja ravitav haigus, mida iseloomustab püsiv hingamisteede sümptomite esinemine ja õhuvoolu takistus juhtehingamisteedes ja/või alveoolides vastusena sissehingatud kahjulikele osakestele või gaasidele.
KOKi peamised haigustunnused on:
- krooniline köha,
- suurenenud rögaeritus,
- hingamisraskus ja vilistav hingamine.
Sümptomid ägenevad tavaliselt füüsilise aktiivsuse korral ja hingamisteede infektsioonide ajal.
Epidemioloogilised uuringud kajastavad, et õhuvoolu liikumise takistus hingamisteedes võib tekkida ka mittesuitsetajatel. Viimasel juhul on haigustunnused tagasihoidlikumad, haiguse kulg kergem ja süsteemse põletiku osakaal väiksem. Paljudes arengumaades suureneb KOK-i haigestumine seoses suitsetamise levimuse tõusu ja biomasside põletamisel vabanevate ühendite sissehingamisega, näiteks nende seas, kes tegelevad siseruumides söögi valmistamisega.
KOK-i põeb maailmas enam kui 384 miljonit inimest. Prognooside kohaselt jõuab 2030. aastaks KOK-ist tingitud surmade arv 4,5 miljonini aastas, põhjuseks arengumaades suurenev suitsetajate osakaal ning biomasside põlemissaaduste sissehingamisest tingitud KOK-i haigestumine.