Tanel Kiik: ravimresistentsuse leviku tõttu on raviks toimivad antibiootikumid maailmas otsa saamas

Ravimiresistentsuse tõttu superbakteritel elu õitseb. Foto: matej kastelic / PantherMedia / matej kastelic

Euroopa Liidu terviseministrid kiitsid täna, 14. juunil Luxembourgis toimunud kohtumisel heaks nõukogu järeldused ravimresistentsuse vastase võitluse tõhustamiseks. Euroopa ministrid seavad eesmärgiks olla selles töös maailma teistele piirkondadele eeskujuks.

«Antibiootikumide liigse ja väärkasutamise tagajärjel leviv mikroobide resistentsus on kujunemas üheks suuremaks globaalseks ohuks inimeste tervisele. Ravimresistentsuse leviku tõttu on raviks toimivad antibiootikumid maailmas otsa saamas,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Eestis on ravimresistentsuse tase seni veel suhteliselt madal võrreldes ülejäänud Euroopaga. Samas peame olema valmis probleemi süvenemiseks tulevikus ning võimaluseks, et haigustekitajad tuuakse sisse mõnest teisest riigist. Selleks vajame rohkem valdkondade ülest koostööd.»

Muuhulgas kutsuvad Euroopa terviseministrid liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles:

• süvendama koostööd antibiootikumide kättesaadavuse parandamiseks, et vältida antibiootikumide puuduse tekkimist;
• tugevdama nakkuste ennetamise ja tõrje meetmeid ning optimeerima antibiootikumide kasutamist inim-, looma- ja keskkonnatervise valdkonnas;
• eraldama piisavalt inim- ja rahalisi ressursse ravimresistentsuse meetmete väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks nii poliitilisel kui praktilisel tasandil;
• investeerima ennetusmeetmetesse ja hügieenitavadesse nii inim- kui loomatervishoius, sh vaktsineerimisse, bioohutusse ning kiiremate diagnostikavõimaluste kättesaadavaks tegemisse;
• tõstma nii tervishoiutöötajate kui avalikkuse teadlikkust antibiootikumiresistentsuse probleemist ja selle leviku tõkestamise võimalustest;
• tugevdama ja laiendama järelevalvet ravimresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste leviku ning antibiootikumide tarbimise üle nii inimeste kui loomade tervishoius;
• jälgima antibiootikumide kasutamisest ja tootmisest tulenevaid jääke pinnases, põhja- ja pinnavees ning resistentseid mikroorganisme ja kaaluma vajadusel meetmeid, et vähendada nende esinemist keskkonnas;
• edendama antibiootikumiresistentsusega seotud teadus- ja arendustegevust, et töötada välja uusi antibiootikume, vaktsiine, antibiootikumide alternatiive, paremaid ja kiiremaid diagnostikavõimalusi ja olemasolevate antibiootikumide paremaid kasutusvõimalusi.

2018. aasta novembris ajakirjas The Lancet avaldatud andmetel haigestus 2015. aastal ainuüksi Euroopas antibiootikumidele resistentsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonidesse üle 670 000 inimese. Neist ligi 33 000 suri, tervelt elatud eluaastaid kaotati hinnanguliselt üle 870 000. Need arvud on võrreldes 2007. aastaga kahekordistunud. Eestis oli sama uuringu andmeil 2015. aastal ravimresistentsusega seotud haigusjuhte 365 ja surmasid 15.

Mis on ravimiresistentsus?

Mikroobide resistentsus (AMR) on olukord, kus antimikroobsed ained, näiteks antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. See tähendab, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks.

Mikroobide antibiootikumiresistentsust põhjustavad muuhulgas liiga kergekäeline antibiootikumiravi määramine, inimesed, kes ei pea kinni määratud antibiootikumiravi kestusest, antibiootikumide ülemäärane kasutamine loomakasvatuses, ebapiisav nakkuste tõrje haiglates ja kliinikutes, puudulik hügieen.