Pärnu haigla uuris patsientide soove uudsel moel

Pärnu haigla uuris patsientidelt, mida nad sooviksid oma haiglakogemuse juures muuta. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Eesti haiglates tegeletakse kvaliteedi teemadega, kuid rohkem on vaja meelde tuletada hoolivuse ja inimkesksuse olulisust, sõnas Pärnu haigla kvaliteedijuht doktor Teele Orgse tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Nädala eest korraldati Eestis esimest korda patsientide päeva, mille algatajaks oli Pärnu haigla. Suvepealinna haiglas on süsteemselt kvaliteedijuhtimisega tegeletud ja patsientide vajadusi uuritud juba alates 2001. aastast.

Kvaliteedijuht Orgse, kes on põhjalikult lugenud patsiendi heaolu arendamisest ameerika ja inglise kultuuriruumis tõdes, et standardid juhiste ja reeglite näol on meilgi haiglates olemas, kuid võrreldes lääneriikidega on Eesti veel väga taga. Seetõttu peab ta oluliseks maailmas meedikute poolt korraldatavat päeva «What matters do you», mil küsitakse patsiendilt, mis on talle tähtis, juurutada ka Eestis.

«Kord kahe aasta jooksul haiglates läbi viidav rahulolu küsitlus on väga üldine, ja näitab, et üle 80 protsenti haiglast väljakirjutatud patsientidest on teenusega väga rahul. Aga tegelikkuses on nii nurinat kui kaebusi päris palju,» rääkis Orgse, tõdedes, et seetõttu tulebki läbi viia täpsemaid ja personaalsemaid küsitlusi.

Patsiendipäeval said haiglas kõik arstid, õed, hooldajad ja ämmaemandad suunavate küsimustega märkmikud, kuhu nad tegid rohkesti ülestähendusi, sest sel päeval küsisid nad lisaks tavapärasele patsientidelt, mis on neile tähtis. «Esmane tagasiside oli, et inimesed olid väga tänulikud, et nendega räägiti pikemalt ja sisukamalt. Kuid analüüs teemadel, mis kõik märkmikesse kirja sai, on alles ees. Siis saame ka plaanida, missugused on väiksemad vajalikud muudatused, mida saaksime kohe teha ja mis nõuab aega,» sõnas Orgse, kes loodab, et sarnaselt Pärnu haiglale liitub rahvusvahelise liikumisega järgmisel aastal teisigi Eesti raviasutusi.

«Tegelikult käib kõigis haiglates kogu aeg väikeste paranduste tegemine – alates sellest, et voodid oleksid paremad ja kõnepruuk viisakam kuni tehnoloogiliste arendusteni,» sõnas ta. Ometi on vaja mõelda ka sellele, et inimkesksus ja hoolivus ei jääks vaid paberile, vaid oleks taas meditsiinitöötajate südames. Kunagi õppima minnes oli ilmselt enamusel sees soov inimest aidata, kuid see võib olla igapäeva tegemistes tahaplaanile jäänud.

«Olulised on pisiasjad – mäletan ka enda ülikooliajast, kui räägiti, et ühes voodis on maks ja teises neer. Ei ole, ühes on Kati ja teises Mati. Inimese märkamist ja hoolimist ei ole meditsiinisüsteemis kunagi liiga palju,» rääkis Orgse. Hea näitena tõi ta loo Ameerikast, kus hooldushaiglas oli eakas patsient, kes hoidis omaette ja kellega eriti ei suheldud. Kui aga üks töötaja võttis aja, sai temaga jutule ja selgus, et naine on pärit Inglismaalt, tuli Ameerikasse sada aastat tagasi suurel laeval, mille nimi oli Titanic, sai prouast hetkega kõige põnevam patsient.

Kuula raadiosaadet siit.