/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/06/17/12272621t1h31a3.jpg)
Tervise Arengu Instituudi andmebaasis avaldatud värsked andmed näitavad, et tervishoiutöötajate arv Eestis on alates 2013. aastast kasvanud keskmiselt kaks protsenti aastas. 2018. aastal tegutses Eestis 24 026 tervishoiutöötajat.
Tervishoiutöötajate arv on kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2018. aastal 3,5 arsti ja 6,6 õendustöötajat, sealhulgas õdesid 6,3. Võrdluseks võib tuua 2016. aasta Euroopa Liidu riikide keskmised arvud, mille järgi oli tuhande elaniku kohta 3,6 arsti ja 8,4 õde.
Arste oli eelmisel aastal 4605 ja nende arv kasvas viimase viie aasta jooksul keskmiselt 0,9 protsenti aastas. Arstide keskmine vanus — 51 aastat — on selle aja jooksul jäänud samaks.
Eelmisel aastal oli Eestis 929 perearsti ja nende arv on võrreldes 2017. aastaga 0,9 protsenti kasvanud. Viie aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,6. Keskmiselt oli üks perearst 1429 elaniku kohta. Perearstide keskmine vanus oli 55,1 eluaastat. 22 protsenti perearstidest olid 65-aastased või vanemad. Pensioniealiste perearstide ja ka arstide osakaal on viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,8 ja arstidel 0,6 protsendi võrra aastas.
Pereõdesid töötas 2018. aastal Eestis 1315, võrreldes 2017. aastaga on nende arv kasvanud ligi 6 protsenti. Pereõed olid keskmiselt 46,5 aastased.
Täiskoormusega töötas 54 protsenti arstidest, 27 protsenti töötas sellest väiksema ja üks viiendik suurema koormusega. Enamus õdedest, täpsemalt 65 protsenti, töötas täiskoormusega, 12 protsenti aga suurema koormusega. Aastatel 2013–2018 on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.