Tartu teadlase uuendusliku leiu abil jõuab nahahaiguste diagnoosimine ja ravi uuele tasemele

Psoriaas kimbutab paljusid.

FOTO: Patrizio Martorana / PantherMedia / Patrizio Martorana

Psoriaasi ja atoopilist dermatiiti põeb kaks kuni kolm protsenti rahvastikust ja ligikaudu neli protsenti täiskasvanud inimestest. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas välja töötatud masinõppemudelitega leiti esimest korda markerid, mida varem ei ole nende haigustega seostatud.

Uus teadmine aitab haigusi paremini diagnoosida ja ravi kulgu jälgida. Kui see mudel jõuab ühel päeval arstide kasutusse, muutub enamlevinud haiguste diagnoosimine ja ravi senisest täpsemaks ja odavamaks.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant, mass-spektromeetria labori spetsialist Aigar Ottas rääkis, et psoriaasil ja atoopilisel dermatiidil on hulganisti kaasuvaid haigusi. Üks neist on ateroskleroos. Selle tekkeriskid on näiteks kõrge iga, meessugu, suitsetamine, rasvumine, alkoholi tarbimine ja suur LDLi ehk n-ö halva kolesterooli sisaldus veres. «Kindel on, et psoriaas ja atoopiline dermatiit aitavad kaasa ateroskleroosi avaldumisele ning inimese tervisekäitumuslikel otsustel on mõju mitmesuguste haiguste tekkeriskile.»

Ottas iseloomustas oma doktoritöös «Psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja ateroskleroosi metaboloomne profileerimine» kolme enamlevinud haigust: psoriaasi, atoopilist dermatiiti ja ateroskleroosi. Selleks kasutas ta mitmesuguseid teaduslikke meetodeid ja statistilist modelleerimist.

Tema teadustöö kuulub metaboloomika valdkonda, mis hõlmab väikese molekulmassiga ainete mõõtmist ja analüüsimist. Eri meetodite abil on võimalik luua metaboloomne «sõrmejälg», mis iseloomustab teatud haigusi või seisundeid. Oma töös õnnestus Ottasel leida muu hulgas haigustega seotud markereid, mida varem ei ole nende haigustega seostatud. Nii leidis ta mitmeid ainevahetusradade produkte, mis neid haigusi esmakordselt iseloomustavad.

Näiteks psoriaasi uurides leidis Ottas aminohappeid, mida saab seostada naharakkude kiire jagunemisega, ja biomarkereid, mis viitavad oksüdatiivsele stressile. Atoopilist dermatiiti uurides avastas ta atsüülkarnitiinide suhteid, mis viitavad häirunud rasvade ainevahetusele ning suuremale südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkimise riskile. Ateroskleroosi analüüsimise käigus leidis Ottas fosfatidüülkoliine, millel oli otsene seos arterite jäikuse ja südame suurenenud löögisagedusega. Lisaks leidis ta psoriaasi ja atoopilist dermatiiti uurides markereid, mis võivad soodustada südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riski.

Uurimistööst saadud andmetele tuginedes töötati välja statistilised masinõppemudelid, mis võimaldavad suure tõenäosusega ennustada proovide kuulumist haigete või tervete rühma.

«Minu doktoritöö on eeltöö suurematele uuringutele, mis keskenduvad masinõppemudelite loomisele, et ennustada proovide kuulumist haigete või tervete kategooriasse. Tänu sellele on arstidel tulevikus võimalik haigusi paremini diagnoosida ja ravi kulgu jälgida,» kirjeldas Ottas, lisades, et kui nende haiguste diagnoosimine ja ravi oleks täpsem ja kulutõhusam, oleks ühiskondlik kasu suur. «Kui need lahendused jõuavad igapäevameditsiini, siis saab psoriaasi, atoopilist dermatiiti või ateroskleroosi põdev inimene kindlasti paremat ravi.»

Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ning kliinilise meditsiini instituudi dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo.

Tagasi üles