Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eesti teadlaste loodud geenitesti rakendamine viljatusravis on viinud kuue raseduseni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sedasi näeb välja kuune embrüo.
Sedasi näeb välja kuune embrüo. Foto: Sebastian Kaulitzki / PantherMedia / Sebastian Kaulitzki

Tallinna suuremates viljatusravikliinikutes annab uute Eestis välja töötatud meditsiiniliste lahenduste juurutamine esimesi positiivseid tulemusi. Üheteistkümnest patsiendist, kellel on varasemalt olnud korduvad ebaõnnestunud embrüo siirdamised, tuvastati rasedus kuuel naisel.

Rasedus tuvastati pärast seda, kui embrüo pesastumise aeg oli täpsustatud beREADY testiga, mis leiab naisel sobivaima päeva embrüo siirdamiseks emakasse ja suurendab tõenäosust, et viljatusravi viib oodatud tulemuseni.

Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla viljatusravikliinikud osalevad Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini labori embrüo pesastumise testi uuringus, et selgitada välja, kas personaalne lähenemine viljatusravis aitab patsiente, kellel on olnud juba korduvad ebaõnnestumised embrüo siirdamises. Tänaseks poole peale jõudnud uuringus osaleb kokku 24 naist.

Doktor Tiina Loog, Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravi keskuse juhata tõi välja, et kuigi beREADY test ei lahenda kaugeltki kõiki probleeme viljatusravis, on väga positiivne, et personaalne lähenemine parandab viljatusravi kvaliteeti. «Kaasasime uuringusse patsiendid, kelle korduvad embrüo siirdamised olid eelnevalt ebaõnnestunud, kuid kellel testimise järgselt õnnestus siiski rasestuda. Oleme seni siirdanud embrüod viiele testimises osalenud naisele, kellest kolm jäid rasedaks.»

Viljatuse põhjused jäävad tihti ebaselgeks. Üks põhjus võib olla, et emaka limaskest küpseb naisel erineva kiirusega ja kehavälisel viljastamisel ning embrüo siirdamisel ei osata seda arvesse võtta. Naise personaalset varieeruvust ja ravimvastust ei oska viljatusravi arst hinnata ning see on põhjus, miks kasutada embrüo pesastumisel teaduspõhist geenitesti. Õigete geenide avaldumine õigel ajal muudab emaka limaskesta embrüole sobivaks, millele järgneb embrüo pesastumine ja rasedus.

Lääne-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskuse juhataja doktor Katrin Kask selgitas, et viljatusravi tulemuslikkuse tõstmiseks on iga uus ja tõhus meetod oodatud. «Testimise tulemusel saime teavet, mis aitab kohandada patsiendile kõige sobivamat ehk personaalset raviplaani. Oleme kuuele uuringus osalenud naisele siirdanud testimise järgselt embrüod ning tuvastanud juba kolm rasedust. Edaspidi soovitame patsientidele embrüo pesastumise testi julgemalt ja juba varem, et veenduda, kas patsient vajab embrüo siirdamisel personaalset ajastust või sobib jätkata standardse raviplaaniga.» Mõlemad arstid toonitavad, et vaatamata positiivsetele tulemustele on testide hulk veel täna väike ja statistikat teha ei saa.

Eestis tehakse aastas umbes 2800 kehavälise viljastamise tsüklit, mis on kuni 40-aastastele sotsiaalkindlustatud patsientidele tasuta. Kehavälise viljastamise tsükli keskmine hind on 2500 eurot. Umbes 300 eurot maksvat pesastumise testi Haigekassa täna aga ei hüvita. Seetõttu on test patsiendile kui omapoolne finantseering, mis annab kindlustunde, et embrüo(d) siirdatakse parimal võimalikul ajal. Piisab ühest testist, mis näitab naise personaalse varieeruvuse enne järgnevaid protseduure. Kui selgub, et patsiendil on personaalse aja selgitamiseks vaja enam kui ühte beREADY testi, teeb Täppismeditsiini labor selle patsiendile tasuta.

Lisaks Eesti kliinikutele pakutakse testi ka Soomes, Venemaal, Lätis ja Indias. Test tehakse embrüo siirdamisele eelnevas tsüklis. Emaka limaskesta koeproov võetakse ajal, mil viljatusravi arst plaaniks teha embrüo siirdamise. Valmisolekut embrüo pesastumiseks näitab 67 geeni analüüs, mille tulemusel näeb raviarst, kas tema valitud aeg on patsiendile parim või vajab personaalset ajastamist.

Tagasi üles