Millal on mõistlik otsustada pereõe koduvisiidi kasuks?

Pereõde aitab kergemate õnnetuste puhul ja väga halva enesetunde korral kodus probleemis selgust saada. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Ehkki tänapäevane tervishoiukorraldus toetab pigem ise õe- või arsti juurde minemist, võib tekkida ka vajadus pereõe koduvisiidiks. Millal oleks otstarbekas sellist võimalust kasutada?

Minudoc.ee pereõde Lilli Gross tõdeb, et mõnikord on vajadus vaid ülevaatuse ja asjaliku nõuande järele, teinekord aga võib juhtuda, et tõsisema murega tuleb edasi tegeleda perearstikeskuses või isegi haiglas. Vajaduse koduvisiidiks võib tekitada ka ajaline situatsioon nagu nädalavahetus või pühade aeg, kui kuskilt peale EMO või erameditsiini platvormi pole võimalik arstiabi saada.  

Mida teha juba mitu päeva haige lapsega?

Pereõe koduvisiidiks on põhjendatud olukord, kus läbivaatusega ning lihtsamate kiiranalüüsidega saab hinnata haige seisundit, vajadusel koostöös arstiga määrata ravi ning teha edasised otsused.

«Näiteks mitu päeva haige olnud laps, kes vajab läbivaatust edasiste raviotsuste tegemiseks. Alati võib tekkida olukord kui visiit perearstikeskusesse ei osutu võimalikuks, näiteks ollakse külas või puhkusel, ja oma perearstist kaugel või on hoopis riiklikud pühad. Kiirabi või lastehaigla EMO asemel on võimalus saada kiirelt abi pereõelt ning -arstilt,» selgitab Gross.

«Koduvisiidi ajal teostame patsiendi läbivaatuse vastavalt tema kaebustele ning vajadusel teeme kiiranalüüsid: põletikunäitajad, uriinianalüüs,» kirjeldab pereõde. Ta lisab, et asjakohane nõustamine annab lapsevanematele ka edasist kindlust keerulistes olukordades toime tulla.

Kergemad õnnetused, ülihalb enesetunne

«Eriti suvel, aga ka muul ajal, tuleb ette kukkumisi, sisselõikamisi ja teisi taolisi õnnetusi - tekib olukord, kus inimene vajab haavahooldust. EMOsse pöördumiseks pole sellistel juhtudel piisavalt põhjust, kuid ise toimetulekuks napib tihti teadmisi. Siin on taas võimalus kutsuda appi pereõde, kes hindab haava, seob ning annab nõu ja kindlust patsiendile edasisteks toiminguteks,» ütleb Gross.

Eelnevad olukorrad on igapäevased situatsioonid, mida lahendatakse perearstikeskustes jooksvalt ja professionaalselt, kuid pereõe 30 eurot maksev koduvisiit võib olla patsiendile mugavam variant kui EMOs ootamine. «Ka EMOde koormus võiks selle arvelt pisut väheneda. Kindlasti tuleb ette veel olukordi, kus taolised koduvisiidid on vajalikud näiteks siis, kui tervis on lihtsalt nii halb, et iseseisvalt kodust arsti vastuvõtule minek pole võimalik. Patsient on oma tervise ekspert ning mida rohkem on võimalusi, mille hulgast valida, seda kindlamalt patsiendid end oma tervise eest vastutuse võtmisel tunnevad.»

Välja on arendatud ka tervishoiu infosüsteem, mis võimaldab koduvisiidi teinud pereõel kogu visiidi dokumenteerida ning kui olukord vajab edasist tegevust, on külastusel ilmnenu patsiendi digiloos nähtav - sellega saavad hiljem vajadusel tutvuda nii patsiendi arstid kui ta ise.

Vajadusel on võimalus konsulteerida ka üle videosilla või chat`i arstiga ning koos vajaliku ravitaktika üle otsustada.

Grossiga ühes asutuses töötav perearst Sergey Saadi tõdeb, et kõige sagedamini pöördutakse erameditsiinis töötavate arstida ja õdede poole seoses laste ja täiskasvanute ägedate tervisehäiretega nagu hooaegsed viirushaigused, allergiad ja lööve, samuti nõu saamiseks analüüside ja uuringute tulemuste tõlgendamisel ja retseptide pikendamiseks. Ka günekoloogi, füsioterapeudi, toitumisnõustaja, psühholoogi ning farmatseudi nõustamise teenused on üsna populaarsed.

Pöördutakse nii nädala sees kui ka nädalavahetusel. Saadi sõnul on paljud inimesed ka ise öelnud, et mõistavad, et nende probleem ei ole päris erakorraline, kuid kui erameditsiiniteenust ei oleks, läheks nad siiski EMOsse, kuna ei suuda esmaspäevani ja perearsti visiidini kannatada. Välismaalasi pöördub samuti üsna palju, nende põhimuredeks on ägedad haigused, millele lisandub teadmiste puudus Eesti tervishoiusüsteemist.