Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Narva Joaoru rannas supelnute nahaärrituse võisid põhjustada imiusside vastsed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Soojad temperatuurid on soodsad imiussi vastsetele.
Soojad temperatuurid on soodsad imiussi vastsetele. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Narva Joaoru rannast võetud proovides ei esinenud toksilisi sinivetikaid, terviseameti hinnangul võisid veekogus supelnud inimeste nahaärritust tekitada imiusside vastsed ehk tserkaarid.

Keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Lauri Liepkalnsi sõnul teatati terviseametile kuu alguses mitmel korral Narva Joaoru rannas ujunud inimestel esinenud suplemisjärgset nahaärritust, mis ilmnes ebakorrapäraselt keha katvate sääse- või parmuhammustusi meenutavate punaste täppidena. «Narva linnavalitsuse palvel võtsime 13. juunil Joaoru rannast sinivetikaproovi, proovi tulemuses ei esinenud toksilisi sinivetikaid,» ütles Liepkalns.

Terviseamet konsulteeris ka Eesti maaülikooli limnoloogiakeskusega, kelle hinnangul võib tegemist olla imiussi vastsete ehk tserkaaride tekitatud lööbega. Nimelt sobib tserkaaridele soe veekeskkond - temperatuur, mis on üle 20 kraadi. Veelindude rände tõttu on need parasiidid tõenäoliselt päris laialt levinud ning sarnaseid juhtumeid on ka varasematel aastatel ette tulnud muuhulgas Meelva järves, Võrtsjärves, rannajärves Suurlahes ning Ähijärves.

Käesoleval aastal on samalaadsete nahaärrituse osas tulnud teateid ka teistest supluskohtadest üle Eesti. Veekogudes, kus soodsate olude esinemisel esineb võib leiduda vereimiusside vastseid, võivad tserkaarid põhjustada tundlikuma nahaga inimestel allergilise reaktsiooni.

Kuigi tserkaaridest põhjustatud nahaärritus on mööduv, andis terviseamet soovituse Narva Joaoru rannas mitte ujuda. Eriti tuleb jälgida laste sattumist vette. Võimalusel tuleks vältida ujumist seal, kus on ujumas ka pardid ja luiged. Vältida tuleks veelindude söötmist rannas.  Rannakaldal ning rohu sees jalutades oleks hea kanda jalanõusid. Pärast suplust on soovitav ennast pesta puhta vee ja seebiga.

Kui allergilise nahaärritus ei kao mõne päeva möödudes, siis tuleks pöörduda perearsti poole.

Terviseamet juhib tähelepanu sellele, et kui suplusrannas lehvib punane lipp, pole suplemine ohutu. Suplusranna olukorraga tuleks kindlasti tutvuda enne supluskohta minemist.

Märksõnad

Tagasi üles