Miks haigestub terve täiskasvanu diabeeti?

Kui haigus areneb nii kaugele, et kõhunäärmerakud on ära kurnatud, tuleb diabeetikul alustada tablettravi. Foto: felipe caparros cruz / PantherMedia / felipe caparros cruz

Teist tüüpi diabeedi puhul tekib insuliini ületootmine ja kvaliteedi halvenemine veres, mille üks põhjustest on ülesöömine ja kõhule kogunev rasv.  

Eesti Diabeedikeskuse juht endokrinoloog Marju Past rääkis Äripäeva raadio tervisesaatest veresuhkrust ning diabeedi tekkimisest. Teist tüüpi diabeedi suurimaks riskiteguriks on kõhupiirkonda kogunev rasv, vahendab portaal Virtuaalkliinik.

II tüüpi diabeedi puhul toodab organism insuliini ja seda võib isegi ülearu olla, kuid on tekkinud insuliini kvaliteedihäire – resistentsus või tundetus. «Neil siis sõidab insuliin mööda veresooni ringi, kui ei suuda suhkruga haakuda. Sellise haiguse puhul alustatakse füüsilise koormuse tõstmise ja dieediga ning vajadusel lisatakse tablettravi, kui haigus areneb nii kaugele, et kõhunäärmerakud on ära kurnatud,» rääkis Past.

Väga suures osas on tegemist elustiili haigusega: peamisteks vallandajateks on ülekaal, vähene liikumine, ebaregulaarne söömine. Kalorite suur ületarbimine tekitab rasva – eriti ohtlik on vöörpiirkonda kogunev vistseraalne rasv, mis on ka hormonaalselt aktiivne. «Sealt hakkab pihta insuliinresistentsus. See tähendab, et kui inimene sööb palju, antakse kõhunäärmerakkudele käsk tööd teha. Ületöötamise tulemusel langeb aga insuliini kvaliteet,» seletas endokrinoloog. Sellisel juhul on tegemist metaboolse ehk ainevahetusliku sündroomiga.

Mingil määral on ka juba diabeedi diagnoosiga võimalus, kas ravi vähendada või haiguse ajutine taandumine, kuid see sõltub konkreetsest inimesest ja sellest, kui kaugele on haigus arenenud. «Kui haigus on alles algfaasis, siis väga paljud inimesed, kes end kätte võtavad ja eluviisi muudavad, saavad väga pikalt hakkama ilma ravita või minimaalse raviga ning nende veresuhkru tase on korras. Seega väga palju sõltub ikka inimese enda käitumisest,» nentis Past.

Esimeseks märgiks võib olla väsimus, kuigi väsimus on väga ebaratsionaalne kaebus ja sel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid. Samuti võib olla suurenenud joogijanu. Ka unisus pärast toekamat söögikorda näitab, et veresuhkur on tõusnud, tõi arst välja.

Diabeedil võivad olla ka madala suhkrutaseme perioodid, mil kaebused on suhteliselt ebamäärased. Siis võib esineda sagenenud urineerimine või neerupõletikud, kuid võivad olla ka nahamured nagu sügelemine ja lööbed.

Diabeedi tekkimise riskitegurid: 

• ülekaal,
• kolesterooli ainevahetuse või rasvaainevahetuse häired,
• kõrge vererõhk,
• perekonnas diabeet,
• rasedusdiabeet,
• üle neljakilose lapse sünnitamine.

Suurema riskiga inimesed peaksid hakkama oma veresuhkrut alates 40. eluaastast rohkem jälgima ja isegi siis, kui otseseid kaebuseid pole, sõnas Past. «Diabeet kipub olema salakaval ja kui veresuhkru tase tõuseb vaikselt, siis inimene tegelikult harjub sellega ning ei saagi aru, et tal on tegelikult halb olla,» sõnas ta. I tüüpi diabeedi korral läheb enesetunne muidugi väga kiiresti halvaks ja haigus avastatakse kiiresti, kuid II tüübi korral võib kuluda aastaid, enne kui avastatakse, et veresuhkru tase on lubatust kõrgem.