Kaitseväes teenides või missioonile minnes tuleb vaktsiinid ära teha

Militaarmeditsiin on tudengite seas populaarne. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kaitseväelastele on vaktsiinid tasuta ja kohustuslikud, sest vägi peab olema võitlusvõimeline, sõnas kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse leitnant Hele-Reet Lille tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Kaitseväe akadeemia tegeleb suuresti väljaõppega, pakkudes sõjakatastroofi meditsiiniõpet nii oma kadettidele, meditsiinitudengitele tsiviilis kui ka reservmeedikutele. Samuti korraldavad nad sõja ja katastroofi õppuseid ning pakuvad esmatasandi arstiabi oma maja teenistujatele.

«Koostöö tudengitega aitab kaitseväkke leida noori arste ja õdesid,» lausus Lille. Nimelt peavad kõik Tartu Ülikooli ning Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli meditsiinitudengid enne diplomi kättesaamist läbima kohustuslikus korras sõjakatastroofi aine.

«Ma ei mäleta, et keegi oleks tulnud ja öelnud, et tema ei taha militaarmeditsiiniga tegeleda – see õpe ei ole enam see, mis kangastub inimestele, kes kunagi olid sunnitud marlimaske õmblema ja puupüssiga ringi jooksma. Õpe keskendub traumahaigele, suurõnnetuse puhul lahenduste leidmisele ning puudutab eriolukordi, näiteks keemiarelva või bioloogilise relva rünnakut,» rääkis Lille. «Kuna omandatud teadmised on suuresti rakendatavad ka tavaelus, on õpe tudengite hulgas väga populaarne,» lisas ta.

Tänapäevase ettevalmistusega katastroofimeditsiini spetsialiste võiks Eestis olla muidugi rohkem, kuid õnneks nende arv kasvab. «Kasvutrendis oleme suuresti sellepärast, et inimesed saavad aru, mis praegu maailmas toimub ja mõistavad enda rolli geopoliitilises olukorras, kus me hetkel oleme,» sõnas Lille. Koostööd harjutatakse ka tsiviilhaiglatega, kus õppuste raames simuleeritakse sõjaolukorra õnnetusi. «Paljud erakorralise meditsiini arstid on ka ise natuke ninapidi kaitseväega seotud ja nakatavad selle pisikuga oma meeskondi. Tahe on olemas, kuid rohkem tuleks harjutada,» lausus leitnant.

Kaitseväes tegeletakse ka katastroofide tarbeks varude kogumise ja hoidmisega. Õnneks Eestis sõda ei käi ja ka katastroofiolukordi üldjuhul ei esine. Varudega on lihtne – «parim enne» lähenedes kasutatakse need väljaõppe raames ära, sest kuidas teisiti saada reaalseid kogemusi? «Oleme simulatsioonitehnikasse palju panustanud, samuti teeme koostööd teiste riikidega, kus meie meedikud laiapõhiste teadmistega tagasi tulevad. Liitlased hindavad eriti eestlaste kiiret kohanemisvõimet,» rääkis Lille.

Missioonile minnes oleneb nii piirkonnast kui ka üksuse suurusest, kas Eesti meedikuid kaasa võetakse - mida suurem on üksus, seda selgem, et kaastakse oma arst või õde. Alati ei pea need olema tegevväelased, kaasa võib sõita ka keegi reservist. Suurima, Afganistani missiooni puhul oli eraldi Eesti arst, kes koha peal meie kaitseväelasi nõustas ja ravis.

Kaitseväelasele ette nähtud meditsiinipakett on tavapärasest veidi laiem, näiteks vaktsiinid ja hambaravi üldteenus on tasuta. «Me ei saa lubada puugihaigusi või muid nakkushaiguste puhanguid. Kui inimene tahab teenida kaitseväes või minna missioonile, tuleb lasta vaktsiinid ära teha. Minu teada ei ole keegi sellele ka vastu astunud, sest kõik saavad oma töö olemusest aru,» sõnas Lille.

Meedias palju räägitud ajateenistusse minevate noorte meeste kehva tervisega Lille otseselt kokku ei puutu, kuid ta tõdes, et poisid ongi läbilõige Eesti ühiskonnast. «Suurenenud kiirabi väljakutsete ja EMOsse pöördumiste arv ning saamatus plaastrit osta kajastub ajateenistuse alguses, aga üldiselt saab see päris ruttu ära ravitud,» lausus ta.

Saadet saad kuulata siit.