Mida peaksid teadma ravimite võtmisest? Arst lükkab ümber neli levinuimat müüti

Omavoliliselt ravimite võtmise peatamine võib tuua kaasa tõsiseid tervisehädasid.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Kõik meist tahaks olla terved ning võimalusel ravimite võtmist vältida. Kui aga ravimid siiski terviseprobleemi tõttu vajalikud on, tuleb neid võtta korrektselt. 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia osakonna ülemarst Riina Vettus.

FOTO: Erakogu

Ravimite võtmise kohta levivad aga mitmed eksiarvamused, millest lähtumine võib inimese tervisele lausa ohtlik olla. Levinuimate müütide kohta jagas selgitusi Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia osakonna ülemarst Riina Vettus.

Müüt: ravimid tekitavad sõltuvust

Vettus tõdeb, et antud väide on tõene üksikute ravimite puhul. «Näiteks rahustite ja unerohtude pikaajalise ja pideva tarvitamise korral võib tõesti neist sõltuvus tekkida. Rahustite väljakirjutamisel peab raviarst kindlasti patsienti sellest informeerima,» ütles Vettus.

Enamikel muudel juhtudel see väide aga paika ei pea. «Minu käest on sageli küsitud, et kas näiteks vererõhku alandavate ravimite tarvitamisel tekib ravimist sõltuvus ja peab pidevalt rohtu võtma. Kui nende ravimite võtmine katkestada, kaob ravimi toime ja vererõhk muutub taas kõrgeks, ning patsient riskib tõsisemate tüsistuste tekkega. Seega ravimid toimivad vaid siis, kui neid ettekirjutuse järgi tarvitada. Kuna paljud haigused on kroonilise kuluga, siis tuleb ravimeid nende haiguste adekvaatseks kontrolli all hoidmiseks pidevalt tarvitada,» juhendas arst.

Lisaks on tänapäeval kasutatavatel ravimitel enamasti rohkem kui üks oluline toime. «Näiteks vererõhu ravimite tarvitamise näidustus on kõrge vererõhk, mida ei ole enam võimalik normaliseerida muude meetmetega nagu soolavaene dieet või kaalu alandamine. Samas on nende ravimite tarvitamise näidustuseks ka organkaitse - neeru- ja südamepuudulikkuse, infarkti või insuldi ennetamine,» ütles Vettus.

Müüt: kui tuttaval on sama diagnoos, siis võin tema ravimeid tarvitada

Patsiendid ja nende haigused on erinevad, seega ei ole üht ravimit või selle doosi kõikide sarnase diagnoosiga patsientide ravimiseks. «Arst peab ravi määramisel arvestama paljude asjaoludega- patsiendi vanus, kaasuvad haigused, analüüside väärtused jms. Niisiis isegi kui tundub, et minu haigus on sarnane naabrinaise omaga, ei ole siiski õige omatahtsi naabrinaise ravimeid tarvitama hakata,» hoiatas Vettus.

Müüt: ravi võib katkestada, kui enesetunne on hea ja kaebusi ei ole

«Antud väide on tõene vaid ägeda haigestumise korral – näiteks siis, kui patsienti on tabanud viirusinfektsioon ja palaviku alandamiseks soovitab arst paratsetamooli. Kehatemperatuuri normaliseerumisel võib ravi lõpetada,» ütles Vettus.

Krooniliste südamehaiguste puhul see väide aga paika ei pea - hea enesetunde tagab just adekvaatne ravi ning selle katkestamisel võib olukord kiiresti halveneda. «Kahjuks näeme selliseid situatsioone sageli – haiglaravile saabuvad kehvas seisundis raske südamepuudulikkusega patsiendid, kes on omal algatusel otsustanud ravimite doose vähendada või hoopis ravi katkestada. Seni stabiilsena püsinud seisund on siis üsna ruttu peale raviskeemi muutmist halvenenud,» ütles arst.

Miks inimesed ise raviskeemi muuta otsustavad? «Kindlasti on siin mitmeid põhjuseid - kas ei ole arst või õde patsiendile piisavalt selgitanud raviskeemi jälgimise vajadust, või on see patsiendi enda kindel otsus ravi muuta. Sellistel otsustel on sageli tõsised tagajärjed - rasked seisundid, mis vajavad pikka haiglaravi ning mis on ühiskonnale kokkuvõttes väga kulukad,» tõdes Vettus.

Ravisoostumuse parandamiseks on mitmeid võimalusi. «Üks sellistest on kasutada nn polüpille ehk tablette, milles on mitu toimeainet. Ilmselt on paljude inimeste jaoks oluliselt kergem kolme erineva tableti asemel võtta päevas üht tabletti, mis sisaldab kolme olulist ravimit,» ütles arst.

Müüt: ravimi doosi suurendamine on halb märk - järelikult on midagi valesti

Esmakordsel ravimi väljakirjutamisel ei alustata tavapäraselt kohe maksimaalse doosiga. «Doosi korrigeerimine vastavalt patsiendi vajadusetele toimub pikema aja vältel. Ravimi doosi tõstetakse sellisel juhul 2-3 nädalaste intervallidega vajaliku toime saavutamiseks maksimaalse doosini. See on tavapärane raviprotsess ja ei tähenda, et midagi oleks valesti. Õblukese naise ja turske mehe ravimiseks ongi erinevad raviannused,» ütles arst.

On aga ka teistsuguseid näiteid. «Raske südamepuudulikkusega haige rahuldava ravitulemuse tagamine eeldabki aeg-ajalt ravi korrigeerimist. Näiteks õhupuuduse süvenemisel ja tursete tekkel on vajalik diureetilise ravi doose tõsta. Need ravimid kiirendavad liigse vedeliku eraldumist organismist ja aitavad seisundi stabiliseerida,» sõnas Vettus.

Tagasi üles