7 arsti soovitust, kuidas vältida päikesest tekkivaid nahakahjustusi

Parim päikesekaitsevahend on riided. Foto: matej kastelic / PantherMedia / matej kastelic

Nahk «jätab meelde» kõik kahjustused. Enamik nahale tekkivatest kortsudest, pigmendilaikudest, laienenud veresoontest ja nahakasvajatest on päikese tekitatud. Kuidas nahka päikese kahjuliku mõju eest kaitsta, jagab nõuandeid Tartu Ülikooli dermatoveneroloogia eriala arst-resident Bret Kaldvee.

Et saada aru päikese mõjust nahale, tuleb mõista UV-kiirguse ohte ning seda, et UV-kiirgus jaguneb kolmeks. UVC-kiired, mis on kõige ohtlikumad, ei jõua tänu osoonikihile maapinnani. UVB-kiired (B nagu Burning - ingl põletus) põhjustavad naha põletust ning ulatuvad pindmistesse nahakihtidesse. UVA-kiired (A nagu Aging - ingl vananemine) läbivad pilvi ja aknaklaase ning tekitavad nahas sügavama kahjustuse.

Nii UVB- kui ka UVA-kiirgus võivad esile kutsuda nahakasvajaid, samal ajal põhjustavad nad meie naha vananemist, lõtvumist ja pigmentatsiooniprobleeme. Unustada ei tasu ka seda, et osa ravimeid põhjustavad UV-kiirguse korral lööbeid, mistõttu tuleb teatud ravimite kasutamisel olla päikesega eriti ettevaatlik.

Enese kaitsmine päikese eest ei ole viimaste aastakümnete väljamõeldis, vaid selle ajalugu ulatub Vana-Kreekasse. Sel ajal kasutati naha kaitsmiseks eelkõige taimset päritolu preparaate, mis kahjuks ei olnud väga tõhusad. Nende kaitsefaktor (SPF) ulatus tänapäeva mõistes kahe või kolmeni.

Esimesed päikesekaitsekreemid jõudsid turule teise maailmasõja ajal, kui otsiti vahendeid troopilistes piirkondades teenivate sõjaväelaste naha kaitseks. Esimeste kreemide probleem oli see, et need kaitsesid vaid UVB-kiirte vastu. See tähendas, et päikesepõletust küll ei tekkinud ja inimesed said olla kauem päikese käes, kuid nad said palju suurema doosi UVA-kiirgust. UVA-kiirgus tekitab aga nahakasvajaid samamoodi nagu UVB-kiirgus. Arvatavasti pärineb sealt ka müüt, et päikesekaitsekreemid põhjustavad nahakasvajaid.

Enne puhkusehooaega tuleks üle korrata põhitõed, mis aitavad meil vältida päikesest tekkinud nahakahjustusi.

• Väldi päikest kella 10 ja 16 vahel, kui UVB-kiired on kõige aktiivsemad.
• Parim päikesekaitsevahend on riided. Kõige paremini kaitseb tiheda kiuga kangas, vähem oluline on kanga tüüp. Kanga kaitsevõime väheneb oluliselt, kui riie saab märjaks. Kanga värvus mängib väga väikest rolli, kuid on leitud, et tumedad kangad pakuvad paremat kaitset kui heledad. Kaitsta tuleks alati ka pead ja silmi.
• Päikesekaitsekreemi kaitsefaktor (SPF) peaks olema vähemalt 30 ja sisaldama UVA-kaitset. SPF näitab kaitset vaid UVB-kiirte vastu, sama oluline on aga kaitse UVA-kiirte vastu.
• Kasuta kreeme, millele on märgitud broad spectrum – need pakuvad kaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirte vastu.
• Kanna päikesekaitsetooteid ka huultele, sest nahakasvaja võib tekkida ka sinna. Apteegis on müügil spetsiaalsed UVB- ja UVA-kaitsega huulepulgad.
• Kreemi peab peale määrima iga kahe tunni tagant. Juhul kui higistad palju, puutud kokku veega või kuivatad end, peab kreemikihti uuendama sagedamini.
• Alla kuuekuused lapsed otsest päikesekiirgust saada ei tohi, samuti ei soovitata nii väikestele päikesekaitsekreeme.
• Tuleb meeles pidada, et tervislikku päevitust ei ole olemas. Juba vähene toonimuutus näitab, et nahk on saanud kahjustada. Sul on vaid üks nahk. Kaitse seda ja viibi päikese käes vastutustundlikult.

Artikkel on ilmunud Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.

Bret Kaldvee on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant ja dermatoveneroloogia arst-resident. Ta on osalenud paljudel dermatoloogiakoolitustel Euroopas, sealhulgas läbinud Austrias Grazi Ülikooli dermatoskoopia täiendusõppe. Ta on Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi, Euroopa Dermatoveneroloogide Akadeemia ja Rahvusvahelise Dermatoskoopia Seltsi liige.