Avastati uus maksavähi riskitegur

Maksavähi tekkesse võivad panustada suubakterid.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Ühendkuningriikides tehtud suur uuring näitas, et halva suutervisega inimestel, kel valulikud või veritsevad igemed või logisevad hambad, on 75 protsenti suurem maksavähi tekkimise risk.  

Eelnevad uuringud on näidanud, et kehvas seisus hambad ja igemed on riskifaktoriks paljude terviseprobleemide tekkel, näiteks südame-veresoonkonna haigused, insult ja mõned vähid, kirjutab Medical News Today.

Üha rohkem on kogunenud tõendust, et kehv suutervis on seotud ka osade seedetrakti vähkkasvajatega.

Teadusajakirjas United European Gastroenterology Journal avaldatud uuring viidi läbi rohkem kui 490 000 inimesega vanuses 40-69. Analüüsis ei kasutatud neid, kes andsid ebapiisavaid andmeid suutervise kohta ja kel oli juba enne uuringu algust diagnoositud vähk.

4069 uuritaval tekkis seedetrakti vähk kuue aasta jooksul, mil nende tervist uuesti kontrolliti.

Vähidiagnoosi saanutest olid 13 protsenti väitnud endal olevat viletsa suutervise. Sellega kimpus olevad inimesed kaldusid ka ülekaalulisusele ja elasid kehvemates sotsiaalmajanduslikes tingimustes. Nende puhul oli ka tõenäolisem, et nad on suitsetajad ja söövad mitte rohkem kui kaks portsjonit puu- ja köögivilju päevas.

Analüüsis ei selgunud seost kõrgema seedetrakti vähkkasvajate trendi ja suutervise seisukorra vahel.

Tuli aga ilmsiks, et halb suutervis on seotud maksa-, sapipõie- või sapiteede vähkidega. Kõige suurem oli seos hepatotsellulaarse kartsinoomiga, mis on kõige sagedasem täiskasvanutel esinev maksast alguse saav vähkkasvaja.

Kehva suutervise korral oli suisa 75 protsenti kõrgem risk hepatotsellulaarse kartsinoomi tekkeks.

Kuidas võivad suu ja maks seotud olla?

Teadlased selgitavad, et maks osaleb bakterite kehast välja viimise protsessis. Võimalik, et suust pärinevad halvad bakterid mõjutavad maksa toimimist ja põhjustavad kahjustusi. Selguse saamiseks on vajalikud aga edasised uuringud.

Tagasi üles