Levinud ravimiteklass võib märgatavalt dementsuse riski kasvatada

Antikolinergiliste ravimite hulka kuulusid näiteks osad antidepressandid ja põieravimid.

FOTO: Janerik Henriksson/TT / TT NEWS AGENCY

Uus uuring leidis, et inimesed, kes võtavad aastate viisi antikolinergilisi ravimeid võivad suurema tõenäosusega vananedes dementseks jääda. Teadlased soovitavad võimalusel leida ravimite teist tüüpi alternatiiv. 

Antikolinergiliste ravimitega ravitakse erinevaid haigusi depressioonist või epilepsiast kuni kusepidamatuseni. Uuringus leitud hüpotees seda tüüpi ravimite kohta pole uus, kuid hiljutine teadustöö on laialdane ning analüüsis ravimite kasutamist detailsemalt ning pikema aja jooksul kui paljud varasemad uuringud, vahendab New York Times

Antikolinergilised ravimid töötavad blokeerides kemikaali atsetüülkoliini, mis käitub neurotransmitterina ja osaleb mitmes närvisüsteemi funktsioonis, näiteks lihaste liigutamises, südamerütmis, veresoonte laienemises, hingamisfunktsioonis ja mao lihaskokkutõmmetes seedimise ajal. Selliseid ravimeid kirjutatakse sagedamini välja eakamatele inimestele puhtalt seetõttu, et neil kipub olema rohkem terviseprobleeme. Mõned eksperdid ütlevad, et kuna vananedes toodab keha vähem atsetüülkoliini, on ka seda pärssivatel ravimitel suurem mõju eakatele.

Varasemalt on näidanud 2015. aastal tehtud Washingtoni ülikooli uuring, et 65-aastased ja vanemad, kes võtsid neid ravimeid vähemalt kolm aastat, haigestusid dementsusesse 54 protsenti sagedamini kui need, kes võtsid antikolinergilisi ravimeid kolm kuud või vähem. 2014. aastal avaldatud ülevaatlikus uuringus järeldati, et segadusseisund ja teised kognitiivse võimekuse vähenemise sümptomid suurenesid, kui inimene võttis rohkem antikolinergilisi ravimeid.

Nottinghami ülikooli uurija Carol Couplandi ja tema kolleegide uuring vaatles peaaegu 285 000 üle 55-aastasele inimest, kellele oli kirjutatud antikolinergilisi ravimeid. Umbes 59 000 neist oli diagnoositud dementsus. Teadlased vaatasid dementsete patsientide terviseandmeid ja neile kuni 11 aasta jooksul enne diagnoosi kirjutatud ravimeid. Nad võrdlesid neile selle aja sees kirjutatud ravimeid nende omadega, kellel dementsust ei diagnoositud. Võeti arvesse 56 antikolinergilist ravimit, välja kirjutatud doose ja ravikuuri pikkust. Samuti arvestati kehamassiindeksit, suitsetamist, alkoholi tarbimist ja teisi haigusi ning muude ravimite kasutust.

Uuring leidis 50 protsenti suurema dementsuse riski neil, kes võtsid tugeva doosi antikolinergilisi ravimeid iga päev umbes kolme aasta jooksul. Seos oli tugevam antidepressantide, põieravimite, antipsühhootikumide ja epilepsiaravimitega. Uurijad ei leidnud suuremat riski allergiaravimite, hingamist kergendavate bronhodilataatorite, lihaseid lõdvestavate ravimite, kõhukrampe või südame arütmiat leevendavate ravimite võtmisega. Samuti oli seos tugevam inimestel, kel diagnoositi dementsus enne 80. eluaastat ning neil, kel oli vaskulaarne dementsus. Vähem oli ravimite võtmine seotud Alzheimeri tõvega.

Uuringul olid oma piirangud

Siiski ei saadud uuringus teada, kas ravimite kasutamisel oli dementsuse tekkimises otsene roll. Uuring näitab vaid, et dementsuse tekkimise risk paistab olevat kõrgem inimestel, kes neid ravimeid võtavad. Uuringu autorid nendivad samuti, et mõned seisundid, nagu depressioon võib olla varajane kognitiivse languse märk. Samuti on võimalik, et mõnel juhul võib antidepressante võtvatel inimestel olla depressiooni asemel hoopis varajased dementsuse sümptomid. Seega ei tekita suuremat riski ravim, vaid depressioon.

Kokkuvõtvalt ütlevad uurijad, et on võimalik kuid mitte täiesti tõestatud, et mõned antikololinergilised ravimid suurendavad dementsuse riski. Kui inimene vajab sellist ravimit, võiks arutada oma arstiga, kas on olemas alternatiivne teist tüüpi ravim.

Populaarne

Tagasi üles