Pearinglus: mis see tegelikult on ja kuidas tekib?

Pearinglus on tihti seotud sisekõrvaga. Foto: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Pearinglus on mõiste, mida inimesed kasutavad mitmesuguste sümptomite kirjeldamiseks. Olgu selleks siis vertiigo, tugev nõrkus, minestuseelne seisund, tunne, et pea oleks väga paks ja raske või hoopis hästi kerge, tasakaaluhäired, ebamäärane tunne - mõistus oleks justkui välja lülitatud või pea vee all. Vestleme Minudoc.ee perearst Sergey Saadiga pearingluse erinevatest paledest.

Vertiigo on pearingluse tüüp, mille korral näib ümbrus pöörlevat. Vertiigo ei ole diagnoos, vaid aistingu kirjeldus. «Vertiigoga võivad kaasneda iiveldus ja oksendamine, tasakaaluhäired, mõndadel juhtudel ka silmade rütmiline tõmblev liikumine. Inimene võib tunda iga haigushoo ajal samu sümptomeid, kuid need võivad hooti ka erineda. Ühe hoo ajal on sümptomid tavaliselt ühetüübilised,» selgitab Saadi.

«Pearinglus ja sellest tingitud probleemid võivad olla väga häirivad, põhjustades töövõimetust liikuvate masinate ja mehhanismidega ning kõrgustes. Kaasnev iiveldus ja oksendamine võivad enesetunnet veelgi halvendada. Pearinglus võib esineda igas vanuses, kuid tekib tavaliselt täiskasvanutel ja eakatel, enam naistel. Statistika kohaselt mõjutab pearinglus umbes 40 protsenti üle 40-aastastest inimestest,» avab perearst haiguse tagamaid.

Pearinglus võib olla ajutine või krooniline. Saadi selgitab nendevahelist erinevust: «Krooniliseks loetakse pearinglust, mis kestab kauem kui üks kuu. Pearingluse hoog võib kergemal juhul kesta mõnest sekundist kuni tunnini, raskekujuline pearinglus võib kesta mitu kuud või aastat. Kerge või mõõdukas pearinglus paraneb enamikul juhtudel ilma ravita.»

«Kõige sagedasemad pearingluse põhjused on sisekõrva haigused, kehaasendi järsk muutmine, viirusinfektsiooni põhjustatud vestibulaarnärvi põletik, kõrgenenud või madal vererõhk ja migreen. Peapööritus võib tekkida ka kõrvalnähuna sissevõetavatele ravimitele,» pakub arst välja võimalikke tekkepõhjuseid.

Kuidas aga pearinglusest võimalikult kiiresti vabaneda?

Selleks, et leevendada peapöörituse sümptomeid ja vähendada episoodide arvu, soovitab Saadi proovida järgmisi võtteid: «Võimalusel minge haigushoo ajal pimedasse jahedasse vaiksesse tuppa. Istuge kohe, kui hakkate pearinglust tundma, ja vältige järske pea liigutusi. Kui ärkate öösel pearingluse tõttu, pange tuli põlema, et vältida kukkumisi või muid traumasid. Tõuske toolilt või voodist rahulikult, vajadusel istuge mõnda aega enne püsti tõusmist. Proovige lõõgastuda - ärevus ja pinge võib soodustada pearingluse teket ja tugevnemist. Kui tunnete kukkumisohtu, kasutage vajadusel käimiskeppi. Ka kõrgema padjaga magamisest võib abi olla.»

Perearsti sõnul on võimalik pearinglust vältida paarist toimetusest loobumisel. «Ma ei soovita kummarduda, et võtta maast asju. Selle asemel tuleb algul kükitada ja selles asendis asjad maast üles korjata. Hoiduge ka kaela üle sirutamisest näiteks kõrgelt riiulilt asju võttes.»

Vajadusel teavita lähedasi probleemist

Kuid mille järgi valida, kas murega peaks pöörduma perearsti või erakorralise meditsiini poole? «Perearsti poole tuleb pöörduda, kui pearinglus ei lähe ise üle või kaasnevad lisasümptomid nagu nõrkus, peavalu, iiveldus või oksendamine. Kiirabi kutsuda või EMOsse pöörduda tuleb siis, kui pearinglusega kaasnevad sümptomid on tugevamad. Nendeks on tugev nõrkus, korduv oksendamine, mis ei too leevendust, tugev peavalu, jäsemete nõrkus, tundlikkuse häired jäsemetes või muus kehaosas, nägemishäire, kuulmishäire, palavik. Kindlasti andke kellelegi lähedastest või kolleegidest teada, et teil on selline probleem. Nii saab keegi vajadusel teile appi tulla näiteks kiirabi kutsudes,» annab Saadi nõu.

«Pearingluse ravi sõltub põhjusest,» jätkab arst. «Kui tegemist on nakkusega, võib arst määrata antibiootikumravi. Tasakaalu parandamiseks määratakse tavaliselt spetsiaalseid harjutusi või suunatakse patsient füsioteraapiasse. Kui tegemist on sisekõrva haigusega, võib arst määrata spetsiaalseid harjutusi sisekõrva struktuuride talitluse parandamiseks või kirjutada välja ravimeid, mis parandavad vereringet teatud peaaju ja keskkõrva struktuurides ning vähendavad üleliigset peaaju liikumisretseptorite ärritust.»

Pearinglus võib olla ohtlik ka auto juhtimise ajal, seega soovitab Saadi pearingluse ajal autoga sõitmisest ajutiselt hoiduda.