Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lääne toitumine halvendab juba 19-aastaste sperma kvaliteeti (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teadlased pole kindlad, kas sperma kvaliteet võib halvast toitumisest ka püsivalt kahjustuda.
Teadlased pole kindlad, kas sperma kvaliteet võib halvast toitumisest ka püsivalt kahjustuda. Foto: Shutterstock

Noortel ja tervetel meestel, kes toituvad pitsast, burgeritest, kartulikrõpsudest ja teistest töödeldud toitudest, on märgatavalt madalam spermatosoidide arv, kui värskema toidu eelistajatel. 

Harvardi ülikooli uuringus leidsid USA ja Taani teadlased, et meestel, kelle toitumine sobis enam kokku stereotüüpilise «lääne dieediga», oli kõige madalam keskmine spermide arv. Arvuliselt tähendas see 25,6 miljonit spermi vähem kui neil, kes sõid kõige vähem punast ja töödeldud liha, magusaid jooke ja tärkliseliseid süsivesikuid, vahendab Independent

Hoolimata sellest, et mehed pidanuks olema oma viljakuse tipus, oli osal neist juba kliiniliselt madal spermatosoidide arv ehk alla 39 miljoni spermi, mis tähendab, et neil võib olla raskusi loomuliku viljastamisega.

Valmis- ja kiirtoidud, mis sisaldavad palju suhkrut, rasva, lihtsaid süsivesikuid ja töödeldud ning odavat toorainet, panustavad juba teadaolevalt ülekaalulisuse, diabeedi ja muude krooniliste haiguste tekkesse. Viimane uuring pakub välja, et lääne dieet võib olla ka üks suurimaid põhjuseid, miks lääne meeste keskmine spermatosoidide arv on alates 1970. aastatest langenud 60 protsendi võrra.    

Uuringus kasutati 3000 keskmiselt 19-aastase mehe spermaproovi ning küsimustikega uuriti, kuidas osalejad toitusid. Uuringus kasutati noori mehi, kes läbisid rutiinse arstliku kontrolli enne Taani kaitseväkke astumist.

Leiti, et kõige tervislikum spermatosoidide arv oli meestel, kelle toitumine oli tasakaalustatud, sisaldas piisavalt kala, väherasvast liha, puu- ja köögivilju. Nende järel tulid taimetoitlased, kes sõid näiteks soja ja mune ning kolmandana mehed, kes jälgisid Skandinaavia dieeti, mis sisaldab rohkem töödeldud liha, täistera, külma kala ja piimatooteid. Kõige viimaseks jäid tüüpilist lääne dieeti jälginud mehed. Viljakuseksperdi Allan Pacey sõnul peitub võti peaaegu kindlalt toidus olevates antioksüdantides. Pitsa, krõpsude ja punase liha puhul tõuseb oksüdatiivne stress ning see mõjub spermale kehvasti.

Spermatosoidide eluiga on umbes kolm kuud, mistõttu peaks toitumise muutmine ka sperma tootmise võime taastama. Teadlased pole aga täiesti kindlad, kas toitumise mõju on ajutine või püsiv. Uuringus leiti ka, et lääne toitumisel olnud meestel oli madalam kemikaali inhibiin-B tase, mis võib viidata spermatosoide tootvate Sertoli rakkude kahjustusele ja tähendada, et lääne dieedi mõju on püsivam.    

Tagasi üles