Vähki surnud tüdruku ema käis ise tütre koolilõpupeol

Ema, kes jagas tütrega viimase tantsu, käis ta auks koolilõpupeol. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Kaks aastat tagasi muutus Sarah Griffiths'i elu igaveseks. Ta teismelisel tütrel Daisy Wyatt`il diagnoositi pärast jalakrampide tekkimist Ewingi sarkoom – haruldane luuvähi vorm.

Vaatamata kemo – ja prootonkiirte teraapiale teadis Sarah, et tütart pole võimalik haigusest terveks ravida, kirjutab Wales Online. «Hakkasin planeerima ta matust. Tahtsin väärtustada iga ühist hetke temaga, aga valmistasin end ette. Ma ei tahtnud olla suures šokis. Me ei teadnud, kaua aega talle on jäänud,» räägib Sarah.

Kui aeg kätte jõudis, kaotas Daisy palju kaalu ja oli valusalt kõhn. Ta kõndis karkudega, aga sõbrad korraldasid talle «Daisy tantsupeo». «Me ei teadnud, kas ta jõuab sinna, aga nii läks,» jutustab Sarah.

Mängima hakkas lugu «Stand by me» (toim – seisa minu kõrval) ja Daisy pani ära oma kargud. «Me tantsisime koos viimase tantsu,» meenutab ta ema.

«See on mälestus, mida pean igavesti kalliks. See mälestus hoiab mind püsti. Kuna tema naeratas läbi kõige. Pean samuti lihtsalt edasi naeratama.»

Peatselt, kui perekond läks lihavõttepühi veetma, jäi Daisy väga haigeks ning toimetati haiglasse.

Daisy küsis haiglaõelt: «Kas mu aeg on kätte jõudnud?»

Ta kuulis vastuseks jaatust.

Daisy jätkas: «Ema, ma ei ole veel valmis minema. Ma tahan minna koolilõpuballile ja näha oma venda üles kasvamas.»

Daisy suri 2017. aasta esimesel mail, olles vaid 14-aastane.

Daisy'i endine kool kutsus Sarah tütre mälestuseks tänavu koolilõpupeole.

Esiti oli Sarah šokeeritud, kui Daisy parim sõber talle kutse edastas. Sarale öeldi, et nad ei tahaks pidu pidada temata.

«Emotsionaalselt on seal osalemine muutnud mind tugevamaks. Selle kõrvalt jälgimine oleks olnud lihtsalt kohutav,» põhjendab Sarah, miks otsustas üll tõmmata ballikleidi ja võtta üheksa-aastase poja kaaslasena käe kõrvale.

«Teades, et mu väike tüdruk oleks pidanud seal olema, see on au.» Sarah tõdes, et ehkki üritusel osalemine oli veidi valus, oli tal tunne, et on väga oodatud.

«Daisy`t ei unustata kunagi.»