Seitse põhitõde naha päikese eest kaitsmiseks

Nahaarsti sõnul tervislikku päevitust olemas ei ole.

FOTO: Anthony Devlin / PA Wire/Press Association Images

Nahk jätab meelde kõik kahjustused. Enamik nahale tekkivatest kortsudest, pigmendilaikudest, laienenud veresoontest ja nahakasvajatest on päikese tekitatud.

Selle kohta, kuidas nahka päikese kahjuliku mõju eest kaitsta, jagab Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis nõuandeid dermatoveneroloogia eriala arst-resident Bret Kaldvee. 

Kaldvee toob enne puhkusehooaega välja põhitõed, mis aitavad meil vältida päikesest tekkinud nahakahjustusi.

  • Väldi päikest kella 10 ja 16 vahel, kui UVB-kiired on kõige aktiivsemad.
  • Parim päikesekaitsevahend on riided. Kõige paremini kaitseb tiheda kiuga kangas, vähem oluline on kanga tüüp. Kanga kaitsevõime väheneb oluliselt, kui riie saab märjaks. Kanga värvus mängib väga väikest rolli, kuid on leitud, et tumedad kangad pakuvad paremat kaitset kui heledad. Kaitsta tuleks alati ka pead ja silmi.
  • Päikesekaitsekreemi kaitsefaktor (SPF) peaks olema vähemalt 30 ja sisaldama UVA-kaitset. SPF näitab kaitset vaid UVB-kiirte vastu, sama oluline on aga kaitse UVA-kiirte vastu.
  • Kasuta kreeme, millele on märgitud broad spectrum – need pakuvad kaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirte vastu.
  • Kanna päikesekaitsetooteid ka huultele, sest nahakasvaja võib tekkida ka sinna. Apteegis on müügil spetsiaalsed UVB- ja UVA-kaitsega huulepulgad.
  • Kreemi peab peale määrima iga kahe tunni tagant. Juhul kui higistad palju, puutud kokku veega või kuivatad end, peab kreemikihti uuendama sagedamini.
  • Alla kuuekuused lapsed otsest päikesekiirgust saada ei tohi, samuti ei soovitata nii väikestele päikesekaitsekreeme.
  • Tuleb meeles pidada, et tervislikku päevitust ei ole olemas. Juba vähene toonimuutus näitab, et nahk on saanud kahjustada. Sul on vaid üks nahk. Kaitse seda ja viibi päikese käes vastutustundlikult.