Hinnanguliselt pooltel Eesti diabeetikutel on haigus veel avastamata

II tüübi diabeet kaasneb sageli rasvumisega. Foto: Peter Jobst / Panthermedia / Scanpix

Eestis on diabeet diagnoositud 70 000 inimesel ning hinnanguliselt on 50 protsendil juhtudest veel avastamata. Diabeetikute arv kahekordistub iga 10-15 aastaga.

Eesti diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes. Foto: Kodutohter/Kaspar Saaremets

Eesti diabeediliidu presidendi Ulvi Tammer-Jäätese sõnul põevad Eestis paljud inimesed eeldiabeeti või teise tüübi diabeeti seda ise teadmata, sest haigus on hiiliv ja annab endast märku alles siis, kui tekivad juba tüsistused.

Tammer-Jäätese sõnul on diabeedihaige inimese jaoks tasakaalus toitumine ülioluline. «Tuleb hästi süüa, hästi liikuda, hästi magada ja olla õnnelik inimene,» ütles ta Toiduliidu tasakaalus toitumise konverentsil. Needsamad soovitused annab ta kõigile inimestele, kes hoolivad enda ja oma lähikondlaste tervisest.

«Tervislik toitumine ei võrdu alati mõttega dieet,» selgitas Tammer-Jäätese. «Nii nagu ei ole kõigile diabeetikutele ühtset söömise kava, ei ole seda võimalik teha ka tervele inimesele. Diabeediga elades peab kohandama ravi ja eluviisi. Viimane on oluline ka tervele inimesele – kaalu ja terviseprobleemid on tihedalt seotud elustiiliga,» sõnas ta.

«Ei tasu süüa ära tervet Kalevipoja šokolaadi, vaid võtta üks komm. Põhisöögikordi võiks olla päevas kolm, millele vajadusel lisada üks-kaks oodet. Kindlasti tuleb süüa hommikusöök, mis on päeva kõige olulisem toidukord. Oma kogemusest saan öelda, et diabeediga käib kaasas soov pidevalt midagi närida, aga võileiba ma selleks ei soovita,» sõnas ise juba lapsena diabeedi diagnoosi saanud naine. Tema sõnul sobivad vahepaladeks puuviljad, pähklid, köögiviljad, jogurtid, leib.

Diabeet ei ole nakkav, küll aga võib see edasi kanduda lähisugulaste liinis. Liidu juhi sõnul on oluline ümber lükata müüt, et diabeet tekib suhkru söömisest. «Suhkru söömisest diabeeti ei tule. Küll on aga kaudne seos kehakaalu tõusuga, mis võib soodustada teise tüübi diabeedi teket,» sõnas ta. 

«Meie perearstid teevad väga head tööd ja tänu sellele testitakse ja avastatakse II tüübi diabeeti aegsasti,» sõnas ta. «Oluline on aga meeles pidada, et ravi tulemuste eest ei vastuta riik, haigekassa, kardioloog ega perearst, vaid patsient ise ja tema perekond,» toonitas Eesti Diabeediliidu juht.

«Seepärast on oluline toituda mitmekülgselt, jälgida taldrikureeglit ja liikuda rohkem. Samuti tuleks regulaarselt mõõta veresuhkru taset. Eriti puudutab see ülekaalulisi, kõrge vererõhuga, vererasvade ainevahetuse häirega või üle 40-aastasi inimesi, kelle lähisugulaste seas on esinenud diabeeti. Samuti neid, kel on endal olnud elu jooksul kõrgenenud veresuhkru näit,» soovitas Eesti Diabeediliidu juht.

Tasakaalustatud toitumise konverents toimus Eesti Toiduliidu eestvedamisel juba neljandat korda ning tõi kokku enam kui 100 toitumiseksperti, teadlast, perearsti ja õde üle Eesti. Konverentsi eesmärk on tasakaalus toitumise propageerimine.