Doktor vastab: kas perearst kirjutab tööstressi puhul välja haiguslehe?

Töötajal võiks välja võtta tervisepäevad.

FOTO: Shutterstock

Ületunde soosiv töökultuur, kus haigusepäevi võetakse viimases hädas, võib vajutada tervisele pitseri. Miks peaks tööandja töötaja vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pöörama ning kuidas terviseprobleeme ennetada?

Vaimne pinge ja stress võivad lühiajaliselt omada positiivset mõju, motiveerides meid olema efektiivsemad ja produktiivsemad, kuid pikaajaline stress võib viia jäädavate terviseprobleemideni ja töövõimetuseni. Nii jõuavadki meieni lood 30ndates infarkti või insuldi saanud meestest.

Naised märkavad ja teadvustavad tööstressist tingitud sümptomeid juba paremini, kuid siiski ei ole veel ärevuse, väsimuse ja paanikahoogudega tegelemine saanud meie töökultuuri igapäeva osaks. Tööandja jaoks on tööstressi ja teiste vaimse tervise teemadega tegelemine pühendunud ja motiveeritud töötajate hoidmise eesmärgil ülioluline.

Appi tulevad tervisepäevad

Tervisepäev on tasustatud vaba päev, mil töötaja saab tervise hoidmiseks või taastamiseks aja maha võtta. Seda saab kasutada tööstressi ilmingute, näiteks väsimuse, ärevuse, paanikahoogude või muu stressori ilmnemise korral. Tervisepäev ei ole seadusest tulenev kohustus, vaid tööandja poolt kehtestatud õigus ja eelis töötajale.

Mitu tervisepäeva ette nähtud on, kuidas toimub hüvitamine, kas tervisepäev aegub ja kuidas tuleb selle kasutamisest teada anda? Nendele küsimustele määrab vastused tööandja töökorralduse reeglites. 

Tööstressi puhul haigusleht?

Kui tööandja ei ole kehtestanud tervisepäeva reegleid, on siiski võimalus vaimse väsimuse korral taastumiseks aega võtta haiguslehe abil. «Perearst hindab inimese töövõimelisust ning vormistab vajadusel ka haiguslehe, kui tuvastab, et patsient on mingi tervisehäire tõttu töövõimetuks muutumas,» selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.

«Kui inimesel puudub mingisugune kehaline või käega katsutav probleem või vigastus, ei tähenda, et inimene ei saa olla töövõimetu. Ka ravimata tööstress võib põhjustada tõsiseid kehalisi vaevusi – jõuetust, vererõhu tõusu, verevarustuse häireid, sealhulgas peaaju või südame infarkt, probleeme nahaga, juustega, seedekulglaga, ja muid tervisehäireid, mida on kergem ennetada, kui pärast ravida. Soovitan mitte oodata viimase hetkeni, et juba haiguslehte võtta, vaid julgesti rääkida tööandjaga ja arutada olemasolevaid probleeme ning vajadusel võtta tervisepäev või pikem erakorraline puhkus.»

Kuna esimesed kolm haiguspäeva ei ole tasustatud ja edasi saab töötaja 70 protsenti keskmisest töötasust, siis eelistatakse kerge haiguse korral ikka tööle tulla või teha kodukontori päev. Töötaja teeb sellise valiku tihtipeale majanduslikest arvutustest lähtuvalt. Siinkohal saab juht otsustada, kas pikaajalise töövõime hoidmise nimel saaks võimaldada töötajale tasustatud tervisepäevi, et ta saaks tasule mõtlemata seada tervise esikohale.

Aeg kultuurimuutuseks

Juht on eeskujuks ning määrab, kuidas ettevõtte kultuuris haigena töötamisse ja ületöötamisse suhtutakse ning mida ettevõttes tervise hoidmiseks tehakse. Esimese sammuna võiks haigena kodukontorist töötamise asemel soovitada töötajal päriselt puhata ja mitte tööd teha. Samuti võiks juht olla ise tähelepanelik, kui palju töötaja teeb ületunde ning tuletada töötajale meelde ületundide arvelt vaba(d) päev(ad) võtta. Tõsisemate murede korral saab juht suunata töötaja perearsti poole. «Perearst ise tegeleb küll harva kroonilise stressi raviga, kuid on esimene lüli, kes aitab patsiendil valida õige ravimeetodi ning suunab edasi õige spetsialisti juurde,» selgitab dr Saadi. Ta lisab, et tööstress on teema, mille puhul ei ole patsiendi füüsiline arsti juures viibimine vajalik ning töötaja saab tänapäeval ka virtuaalses keskkonnas teha arsti visiidi video vahendusel töökohalt lahkumata.

Arvestav suhtumine ja teadmine oma võimalustest annab töötajale tunde, et tema tervisest hoolitakse ning töökultuur muutub tervislikumaks.

Tagasi üles