Pooled apteegis vaktsineerinutest tegid kaitsesüsti esimest korda

Enim usuvad vaktsineerimise kasulikkusse Rwanda elanikud, kuna näevad päriselt, mis lähedastega juhtub, kui haiguspuhang tekib, aga kaitsepookimine on tegemata.

FOTO: Owen Humphreys / PA Wire / PA Images / Scanpix

Eestlane jätab vaktsineerimata, sest aega ei ole ning haigestumisel on arstiabi käe-jala juures, sõnas Tallinna Tervishoiu kõrgkooli meditsiinilise hariduse keskuse juhataja Lilian Ruuben tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Vaktsineerimine on üks neist teemadest, millest armastatakse rääkida ja mille kohta on kõigil oma arvamus. Hiljuti valminud brittide uurimusest, mis hõlmas 144 riiki ja enam kui 140 000 inimest, selgus, et kõige kahtlevamad vaktsiini toimimise osas on eurooplased eesotsas Prantsusmaaga ja kõige enam usuvad selle kasulikkusesse Rwanda ja Bangladeshi elanikud.

«Tulemus on igati loogiline, sest kõrge elatustasemega riikide elanikud tunnevad end turvaliselt - isegi kui midagi juhtub, on kvaliteetne arstiabi koheselt kättesaadav. Samuti loetakse rohkesti alternatiivset kirjandust ning vastupropagandagi levib kiiresti,» selgitas Ruuben. «Seevastu rwandalased näevad päriselt, mis lähedastega juhtub, kui haiguspuhang tekib, aga kaitsepookimine on tegemata,» lisas ta.

Uuringu keskmisest eristus Eesti selles osas, et mida haritum oli meie vastaja, seda rohkem ta vaktsiine pooldas. Ruubeni sõnul ei olnud seegi tulemus üllatav, sest ka Tallinna tervishoiu kõrgkooli tudengite uurimustööd on andnud sarnase resultaadi. Teadmised aitavad inimestel suuremat pilti kokku panna.

Lõppenud kevadel uurisid kõrgkooli üliõpilased muuhulgas ka seda, kuidas võeti vastu võimalus vaktsineerida apteegis. «Vaktsineerimata jätmise põhjuseks tõid inimesed ebasobiva arstiaja, vaktsiini kalliduse, aga samuti usu, et minuga ei juhtu midagi ning sellegi, et gripi vastu tuleb süstida igal sügisel ja osa inimesi lihtsalt pelgab süsti. Eestis teeb gripi vastu kaitsesüsti 4 protsenti elanikkonnast, millega oleme Euroopas liidus selgelt viimasel kohal. Šanssi apteegis vaktsineerida kasutas ligi 10 000 inimest, kellest pooled vaktsineerisid end esimest korda,» rääkis õppejõud.

Euroopa kogemusele toetudes võib öelda, et väga hästi toimib apteegis vaktsineerimine näiteks Inglismaal ja Portugalis, kus protseduuri läbiviijateks on proviisorid ja farmatseudid. Eesti seadusandlus seda ei luba ja apteegis vaktsineerivad meditsiiniõed.

«Meie küsitlus näitas, et 64 protsenti inimestest usaldaks ka apteekrit vaktsineerijana. Loomulikult on selleks vaja korralikku väljaõpet ning peamised tingimused nagu puhas protseduur ja õige tehnika peavad olema tagatud,» lausus Ruuben. Samuti peaks apteeker teadma, ega inimene ole hiljuti haige olnud, kas tal on kroonilisi tõbesid või allergiaid.

«Fakt on, et nii nagu igal ravimil on toime, on sel ka kõrvaltoime. Kuid kui teadlikult end vaktsineerida, ei ole väike palavik või lühiajaline punetus süstekohal probleemiks, sest need lähevad mõne päevaga üle,» lisas ta. Hirmu, et arstikabinetid tühjaks jäävad, Ruubenil ei ole. «Pooled olid ju täiesti uued inimesed, kes apteegis vaktsineerisid, nii et kindlasti jagub huvilisi igal poole,» tõdes ta.

Kuula raadiosaadet siit.

Populaarne

Tagasi üles