Proviisorilt saab teada, milliste ravimite tarbimisel võib küüslaugu krõbistamine osutuda ohtlikuks

Proviisor Kristiina Sepp kinnitab, et julgesti võib nõu küsida. Foto: Tartu Ülikool

«Proviisorikutsega inimesel peab olema soov inimesi aidata, kuulata ja empaatiliselt ning avatult suhelda. Ekslikult arvatakse, et mis töö see ikka on: ulatad ravimi üle leti ja sellega asi piirdub – paras poemüüjaamet,» räägib Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp.

«Sellistele targutajatele ütlen, et tulge apteeki ja veetke päev koos apteekriga, siis näete, mida kõike see eriala hõlmab,» sõnab Sepp.

Anda õige ravim õiges ravimvormis, õiges annuses, õigel ajal ja õigele inimesele on ülesanne, mis nõuab laiapõhjalisi teadmisi, seoste loomise võimekust ning sageli innovaatilist lähenemist. «Kõik algab patsiendilt õigete küsimuste küsimisest. Kui arst võtab lahti patsiendi digiloo ning vaatab, millised on tervisenäitajad ja diagnoositud haigused, siis proviisor peab suutma vaid mõne küsimusega selgeks teha, mis oli apteeki pöördumise põhjus, kuidas patsient on oma tervisemuret seni lahendanud, mida ta on tarvitanud, milliseid haigusi ta põeb,» kirjeldab Sepp.

Ta tõdeb, et iga hetk võib apteeki sisse astuda mõni abivajaja, kes vajab kiiret reageerimist – kas esmaabi andmist, kiirabi kutsumist või arsti juurde suunamist. «Proviisoril on teadmised ja oskused selleks, et kanda vastutusrikast rolli inimeste tervise ja heaolu huvides. Oleme sageli esimene lüli inimese sisenemisel tervishoiusüsteemi, aga ka viimane lüli tervishoiusüsteemist väljumisel, sest haigusi ravitakse ikka ravimitega.»

Sepp märgib, et proviisor on kõige kättesaadavam tervishoiutöötaja. Ta aitab inimestel iseseisvalt, ilma arsti poole pöördumata toime tulla väga paljude tervisemuredega. Nohu, köha, kergemate allergiate või teatud elustiilihaiguste korral oskab apteeker inimesi õigel ajal toetada, motiveerida ja juhendada.

Sageli arvatakse, et mis need ravimtaimed ikka teevad – kallan kuuma vee peale ja joon –, aga päris nii lihtne see ei ole ning kasu asemel võib endale hoopis kahju teha.

«Ohtlikuks võib osutuda isegi küüslaugu krõbistamine koos teatud ravimitega. Seetõttu on vaja teada, mis on küüslaugu koostises, millistel juhtudel seda võiks tarbida ning millistel juhtudel kindlasti ei tohiks,» tõdeb Sepp. Samamoodi on vaja teadmisi toiduainete kasutamise kohta koos ravimitega – tuleb teada, miks mõnda toitu ei tohi teatud haigusseisundite puhul süüa, kuidas toit mõjutab ravimite imendumist ja omastamist, aga ka seda, kui oluline on mitmekesine toitumine.

«Proviisori töö ja vastutus on lõputu ning tema teadmised ja oskused on just valdkonna laiapõhjalisuse tõttu ühiskonna jaoks suur väärtus,» kinnitab Sepp.

Täispikka lugu saab lugeda Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.