Avastus: selles eas põetud viirused muudavad sclerosis multiplex`i ees kaitsetumaks

Põetud viirused muudavad aju vastuvõtlikuks ohtudele.

FOTO: MATTIAS EDWALL / BILDHUSET

Lapsepõlve viirusinfektsioonid, mis jõuavad ajusse, võivad selle muuta vastuvõtlikuks autoimmuunsete seisundite tekkeks - näiteks sclerosis multiplex`i.

Hulgiskleroos on kõige sagedasem neuroloogiline autoimmuunne seisund noorte täiskasvanute seas kogu maailmas. Haigus võib põhjustada väsimuse kõrval probleeme liikumise, tasakaalu, koordinatsiooni, kehatundlikkuse ja isegi nägemisega, vahendab Medical News Today.

Teadlased pole olnud kindlad, mis haigust põhjustab. Nüüd pakub Genfi Ülikooli (UNIGE) ja Šveitsi Genfi Ülikooli haiglate uurijate meeskond välja uue teooria - viirusinfektsioonid lapsepõlves võivad jõuda ajju ja muuta hilisemas elus autoimmuunse seisundi kujunemise tõenäolisemaks.

Teadlased toetavad teooriat tõenditega, mis on saadud sclerosis multiplex`i hiiremudelite uuringust, ja nad teatasid oma tulemustest ajakirjas Science Translational Medicine.

«Lapsepõlves põetud mööduvad infektsioonid võivad teatud tingimustel jätta ajus paikse põletikulise jälje,» selgitab uuringu kaasautor Doron Merkler, kes on UNIGE arstiteaduskonna patoloogia ja immunoloogia osakonna dotsent. Ta lisab, et see võib olla oluliseks teguriks haiguse tekkel.

Ajukahjustused pärast viirusinfektsiooni

Käesolevas uuringus viidi meningiiti põhjustada võiv nõrgestatud viirusetüvi kahe hiirterühma verre – ühed olid täiskasvanud ja teised ​​noored närilised.

Mõlemal juhul ei ilmnenud hiirtel haiguse sümptomeid ja immunsüsteem hävitas viiruse. Teise uuringu osana lasti hiirtel vananeda.

Siis kandsid nad hiirte kehasse rakud, mis põhjustavad osade teadlaste arvates sclerosis multiplex`i.

«Need isereageeruvad rakud on enamikus meist, kuid ei pruugi tingimata põhjustada haigust, sest neid kontrollivad erinevad mehhanismid ja neil pole ligipääsu ajju,» selgitab uuringu kaasautor, doktor Karin Steinbach.

See kehtis hiirte kohta, kellel oli viirusinfektsioon täiskasvanueas. Nendel näriliste ajju ohtlikud rakud ei jõudnud.

Kuid hiirtel, kellel oli viirus elu alguses, tekkisid ajukahjustused - nende puhul suutsid isereguleeruvad rakud ajusse tungida ja seda mõjutada. Lisaks sellele läksid need ajusse sisenedes otse piirkonda, kus infektsioon oli esinenud.

Uurijad leidsid endistest viiruskolletest ebanormaalsel hulgal immuunsüsteemi T-rakke, mis peaksid muidu olema jaotunud ühtlaselt üle aju ja kaitsma seda viiruste eest.

T-rakud tootsid molekule, mis omakorda tõmbasid ligi isereguleeruvaid ohtlikke rakke, muutes hõlpsaks nende pääsemise ajusse ja põhjustades ajukahjustusi.

Teadlased tegid kindlaks, et sclerosis multiplex`iga inimestel on samuti kuhjunud ajus needsamad T-rakud.

Teadlased jätkavad uurimistööd, kuna tahavad mõista, miks T-rakud koonduvad endistesse viiruskolletesse noortel isenditel, aga mitte täiskasvanutel.

Tagasi üles