Eestis on ülekaaluliste laste arv jätkuvalt kasvanud, iseäranis nendes paikades

Mis muudab Eesti lapsi ülekaaluliseks? Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud uuring näitas, et laste ülekaalulisus on jätkuvalt tõusnud. Eriti suur muutus on toimunud Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal, kus kümne aastaga on ülekaalulisi lapsi lisandunud pea poole võrra.

Toitumisekspertide sõnul on see ühiskonna heaoluga kaasas käiv probleem, mida saab ennetada, kui hakata teemaga tegelema juba lapseeas.

Sirje Vaask Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduse instituudist rääkis tasakaalus toitumise konverentsil ülekaalulisuse vähendamise võimalustest esmatasandil. Tema sõnul nentis juba Riigikontroll oma raportis 2016. aastal, et  meie tänane tervishoiukorraldus ei taga laste ja noorte ülekaalu ning rasvumise ennetamist.

Riigikontrolli auditi tulemusel puudub Eestis ühtselt koordineeritud teenuse pakkumine ehk juhtumikorraldus. Ka rahvastiku tervise arengukavas püstitatud eesmärkide ja reaalse olukorra vahel on jätkuvalt suured erinevused. «Tänaseks oleme saanud valmis ravijuhendi eelnõu, milles soovitame noortele ja täiskasvanutele grupinõustamise programmi, mis on individuaalsest nõustamisest kuluefektiivsem. Kui programm saab välja töötatud, võiks seotud õppekavad lisaks individuaalsele nõustamisele õpetada ka grupiprotsesside juhtimist,» ütles ta. «Iga ravijuhendi soovituste rakendamine eeldab koolitusi, materjale ja rahastamist, aga kõik see võtab aega,» sõnas Tallinna Ülikooli õppejuht.

«Selleks, et meie lastest kasvaksid maast madalast teadlikumad toitujad ning parema tervisega inimesed, vajame järjepidevat teavitustegevust, mis algaks juba imikueas ning jätkuks lasteaias ja koolides,» ütles konverentsi korraldanud Toiduliidu juht Sirje Potisepp. «Täna on toitumisõpetus olemas vaid väga väikeses osas haridusasutustes, kuigi tegu on eluliselt vajaliku ja heale tervisele aluse paneva õppeainega, mida peaks õpetatama meie kõigis koolides,» rõhutas Potisepp.

Ka täiskasvanutel põhjustab ja süvendab ülemäärane kehakaal mitmeid haigusi.

«Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi – me pole enam vormis,» ütles kehalisele aktiivsusele keskendunud ettekandes Tartu Tervishoiu kõrgkooli füsioterapeudi õppekava lektor Ivi Vaher.

Vaher soovitab anda kehale piisavalt koormust ning toituda mitmekülgselt. «Tasakaalustatud toitumine tagab keha varustatuse piisava energia ja toitainetega, et organism saaks funktsioneerida korrektselt. Äärmuslikud dieedid ja mõningate toiduainete kestev vältimine kurnab organismi,» sõnas ta.

Õppejõu sõnul on tasakaalustatud toitumise lahutamatuks osaks värsked puu- ja köögiviljad, täisteratooted, kaunviljad, pähklid, seemned, marjad, muna, väherasvane liha. Samuti erinevad piimatooted ja puhas vesi. Oluline on jälgida taimse ja loomse toidu õiget vahekorda ning limiteerida  «tühjade kalorite» tarbimist,» sõnas ta.

«On ilmselge, et toit, mida tarbime mõjutab tervist, kehalist ja vaimset sooritusvõimet ja taastumist,» ütles Vaher. «Kui tahame teada, kas oleme vormis, siis selleks tasub endalt küsida: kas suudan käia treppidest hingeldamata, mahun vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudan töötada efektiivselt terve päeva ja magan rahulikult kogu öö?» «Kui jah, siis on asjad korras. Kui ei, tuleb vaadata üle oma menüü ja olla regulaarselt kehaliselt aktiivne 2-3 korda nädalas ning mitte unustada ennast tundideks arvuti või teleri taha. Meie keha on loodud liikuma!» ütles ta.

Tasakaalustatud toitumise konverentsi korraldab Eesti Toiduliit. Selle aasta konverentsil olid fookuses toitumise ja tervise seosed ning võimalus tasakaalus toitumise kaudu terviseprobleeme ennetada. Neljandat korda toimunud üritusel osales enam kui 100 toitumiseksperti, teadlast, perearsti ja õde üle Eesti.