Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Vähile keele ja häälepaelad kaotanud mees vajab viimases lootuses kaasmaalaste abi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Abikaasa avaldab lootus: «Las see kõik vaid piirduks sellega, et ei oleks neid valusid, et vähk jätaks meid rahule, et ta lihtsalt elaks…»
Abikaasa avaldab lootus: «Las see kõik vaid piirduks sellega, et ei oleks neid valusid, et vähk jätaks meid rahule, et ta lihtsalt elaks…» Foto: Shutterstock

Vähiravifond «Kingitud elu» ulatas abikäe 53-aastasele tallinlasele Jevgenile, kellel on keeleserva pahaloomuline kasvaja. Mehel on eemaldatud juba terve keel ja häälepaelad. Viimaseks lootuseks on ravim, mida haigekassa ei rahasta.

Ravimile Opdivo, mis on mehe viimane lootus, kulub järgneval kolmel kuul üle 9000 euro, millest mees katab 450 eurot.

Lootust ja elupäevi saab aidata kinkida siin.

Jevgeni lugu: täpp keelel osutus vähiks

Jevgeni abikaasa kirjutab: «Meie mure algas kolm aastat tagasi, kui mu abikaasa keelel hakkas valutama silmale nähtamatu pisike täpp. Kui pöördusime arsti poole, siis arvas arst, et tegemist on suu limasekesta pindmise muutusega ja saatis biopsia analüüsi laborisse. Kui saabus vastus, oli see kohutav - vähk! Sellest hetkest alates muutus meie perekonna elu.

Selle kolme aasta jooksul on abikaasa üle elanud kaheksa operatsiooni, mille käigus eemaldati järk-järgult terve keel, häälepaelad, kaela lümfisõlmed mõlemalt poolt. Järgnesid keemia ja kiiritusravi, paigaldati trahheostoom ja gastrostoom. Kõige sellega pidi harjuma, sest tema toit oli nüüdsest hoopis teine ning rääkida ei saanud ta enam, isegi mitte vastuseks mõmiseda. Las see kõik vaid piirduks sellega, et ei oleks neid valusid, et vähk jätaks meid rahule, et ta lihtsalt elaks…

Kuid selgus, et mitte ükski ravi ei anna tulemust - tema olukord muutub järjest hullemaks. Viimane keemia lõpetati pärast kahte korda, sest tulemust ei ole. 

Meie käed langesid, tekkis lootusetuse tunne, kuid meie arst dr Putnik ütles, et on veel üks ravim, mida võiks proovida, kuid seda ravi ei rahasta haigekassa ja abi võib saada «Kingitud Elu» fondist.

Meil justkui tekkis uus hingamine ja tärkas lootus. Kogu protsess taotlusest otsuseni toimus väga kiiresti ja saime üsna pea teilt positiivse otsuse! Nüüd on jäänud oodata, et saaks raviga alustada ja see ravi ka toimiks.

Suur tänu teile selle eest, et kingite kas või lootust.»

Tagasi üles