Toitumisnõustaja: nii palju võib tarbida suhkruid eri vanuses

Toitumisnõustaja arvates ohustab noorte tervist tarbimiskultuur, kus limonaadipudel peab olema pidevalt näppude vahel. Foto: Shutterstock

Lisatud suhkrutega mahla- ja karastusjookide igapäevane tarbimine võib kaasa tuua veresuhkrutaseme liigsest kõikumisest tingitud terviseprobleeme ning rikkuda söögiisu. Iseäranis ohtlikud on toitumisnõustaja Reelika Õigemeele sõnul nullkalorsusega ning ilma suhkruta dieetjoogid, milles peitub aineid, mille täpset mõju tervisele ei oska keegi hinnata.

Eesti toitumis- ja liikumissoovituste järgi ei tohiks lisatud suhkrute kogus olla suurem kui 10 protsenti päevasest energiast, kuid soovituslik on hoida see isegi alla viie protsendi.

Toitumisnõustaja ja koolitaja Reelika Õigemeele sõnul ei tohiks selles piiris suhkrute tarbimine tervisele ohtlikult mõjuda, kui aga tarbida iga päev rohkem, võib see olla tervisele küllaltki kahjulik. «Põhiline kahju seisneb veresuhkrutaseme liigses kõikumises, mis võib kaasa tuua rasvumist ja erinevaid terviseprobleeme nagu näiteks II tüübi diabeet, südame-veresoonkonna haigused, immuunsüsteemi nõrgenemine, allergiate ägenemine ning liigese ja luude probleemid,» selgitas Õigemeel.

Mitu grammi suhkrut võib päevas tarbida?

Lisatud suhkrute tarbimine sõltub suuresti ka vanusest ning tavaliselt tõuseb see vanuse kasvades. Õigemeel toob välja, et kuni seitsmeaastaste päevane soovitatav maksimaalne lisatud suhkrute tarbimine on 20 grammi, koolilastel kuni 30 grammi ning ülikooliealistel ning täiskasvanutel kuni 50 grammi. «Siiski tasuks tarbimist hoida vähemalt poole väiksemana iga vanusegrupi maksimaalsest kogusest, et tagada hea tervis ning vältida võimalikke terviseriske,» lausus Õigemeel.

Tarbitakse soovituslikust enam

2013.–2014. aastal tehtud Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub, et keskmiselt tarbitakse Eestis 4,8 portsjonit mahlajooki ja nektarit ning 4,2 portsjonit karastusjooke ja maitsevett nädalas. Toitumisnõustaja ja -koolitaja sõnul on see murettekitav, kuna kõikides jookides on lisatud suhkruid ning tarbimiskogus ületab soovituslikku kogust. «Mahlajooke ja nektarit võiks tarbida harva, kuni klaas nädalas. Karastusjooke veel harvem, kuna nendes võib suhkrusisaldus olla väga kõrge, isegi 10 grammi suhkrut 100 grammi joogi kohta,» kirjeldas Õigemeel.

Õigemeele sõnul on mahlajookide tarbimine suur eelkõige seetõttu, et mahlajooke peetakse tihtilugu tervislikuks valikuks ning vahet ei tehta värskel mahlal, töödeldud mahlal, nektaril ja mahlajoogil. «Mahl ei ole terviktoit ehk toit, mis eksisteerib looduses. Terviktoit on ikkagi puu- ja köögivili, mida saab puu otsast või peenralt võtta ning süüa-juua, kõik muu on juba töödeldud ja seal ei ole enam paljusid toiduaines algsel kujul sisaldunud toitaineid,» selgitas Õigemeel. Ta lisas, et enamasti on tegemist teadmatusega, et mahlasid on erineva kvaliteediga ning kõik need ei sobi kindlasti igapäevatoiduks. Alla kolmeaastased ei tohiks suhkrustatud jooke üldse tarbida, 4–6-aastased kuni 200 ml nädalas, 7–14-aastased kuni 400 ml nädalas ning ülejäänud mitte üle 500 ml nädalas.

Tähelepanu lastel

Toitumisnõustaja ja -koolitaja lisas, et kui väikelastele anda varakult suurtes kogustes magusaid jooke, siis saab rikutud lapse söögiisu ning ta võib keelduda suuremast osast toitudest, teades, et saab magusat jooki. «Samuti saavad kahjustada hambad, oht ülekaalulisuse tekkele ning erinevate terviseprobleemide risk suureneb, samuti vastuvõtlikkus haigustele ja viirustele,» lausus Õigemeel. Toitumisnõustaja lisas, et kui lapsele anda mahla, siis kõige parem on värskelt pressitud mahl, kuid seda siiski anda vaid pool klaasi kuni klaas päevas, mitte rohkem.

Kooliealiste laste puhul peab Õigemeel tarbimise põhjuseks peamiselt mugavuskäitumist. «Magusat jooki on lihtne tarbida ja see tõstab veresuhkrut ehk tekitab tunde, et kõht on täis. Samuti püüavad lapsed valida tervislikumaid toitusid ning arvavad, et mahlajook või nektar on parem valik kui gaseeritud magus jook,» selgitas ta. Teismeliste ja ülikooliealiste puhul peab toitumisnõustaja peamiseks tarbimispõhjuseks noorte seas tekkinud kultuuri, kus limonaadipudel peab pidevalt näpuvahel olema, et sealt kogu päeva vältel lonksata. «Samas on spekuleeritud ka selliste jookide sõltuvustekitavale mõjule, kus just noored vanuses alates 14. eluaastast on kõige haavatavamad,» sõnas Õigemeel.

Tervislikud alternatiivid

Õigemeele sõnul on suhkrustatud jookidele parimaks alternatiiviks vesi. Vett võib ise maitsestada, lisades sellele näiteks kõige traditsioonilisemat sidrunit, aga samuti saab huvitava maitse laimiviilude ja mündiokstega, sidrunmelissi lehtedega, kõikide tsitruselistega ning marjadega. Vaid ise vett maitsestades saad veenduda, et sellesse ei ole lisatud muid aineid, mis võivad teha joogi küll maitsvaks, kuid on tervisele siiski kahjulikud. «Kõige ebasoovitavam on tarbida dieetjooke. Kui reklaamitakse suhkruvaba ja kalorivaba toodet, siis on seal tõenäoliselt aineid, mille täpset mõju organismile keegi aimatagi veel ei oska,» nentis Õigemeel, lisades, et eriti ohtlikud on sellised kehavõõrad sünteetilised magus- ja muud lisaained kasvavale organismile ehk lastele ja noortele.

Lisaks on joogitootjad üha enam turule toomas jooke, mille väljatöötamiseks lähtutakse aina enam naturaalsusest ning tervislikkusest. Eesti ühe suurima joogitööstuse Saku Õlletehase turundusjuhi Eva Maarendi sõnul on kogu maailmas tarbijate ostueelistused kandumas tervislike eluviiside eelistamise suunas ning joogitootjad toovad seetõttu ka turule neile ootustele vastavaid tooteid, kuhu pole lisatud suhkruid. 

Soovitatav maksimaalne lisatud suhkrute tarbimine päevas

Kuni seitsmeaastastel – maksimaalselt 20 grammi.

Koolilastel – kuni 30 grammi.

Ülikooliealistel ning täiskasvanutel – kuni 50 grammi.

Toitumisteadlased soovitavad hoida tegelik tarbimine vähemalt poole väiksemana maksimaalsest kogusest.