OLULINE TEADA ⟩ Mida teha, kui saad puugi?

Puugid Foto: Pm

Puugi saamiseks ei pea tingimata metsa minema, piisab maakodus toimetamisest või pargis pikniku pidamisest. Kuna puuki pole kuulda ega tunda, võib ta meile märkamatult kehale kinnituda. Kuidas olla kindel, et sa ei ole nakatunud puukentsefaliiti või puukborrelioosi? Millised on põhilised sümptomid? Millal tasub teha testid?

Üle maailma on teada kümneid puukidega ülekantavaid haigusi, kuid sagedasemateks on puukentsefaliit ja puukborrelioos. Mõlema osas kuulub Eesti kõrge riskiga piirkonda. 2018. aastal registreeris terviseamet 85 puukentsefaliidiga nakatumise juhtu ning amet paneb kõigile südamele, et puukentsefaliit on tõsine haigus, mille vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine.

Entsefaliiti ehk ajupõletikku tekitab viirus, mida puugid eritavad verre süljega. Fertilitase pediaatri dr Riia Kõrgmaa sõnul kulgeb haigus sageli kahefaasiliselt. Nädal või kaks pärast puugihammustust ilmnevad viirusega nakatumisel gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Vaevused kestavad kuni nädala, misjärel enamik paraneb. Haigus ägeneb ligikaudu igal kolmandal nakatunul: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, valguskartus, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. «Haigustunnuste ägenemisel peab kindlasti arsti poole pöörduma, kuna entsefaliidi põdemise tagajärjed võivad olla äärmiselt rasked,» hoiatab pediaater.

Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi on sagedasim puukidega leviv haigus Euroopas ja Eestis. Selle vastu ei saa vaktsineerida. Kui puukentsefaliidiga kandub viirus edasi puugi hammustuse hetkest, siis borrelioosi pisiku saamiseks kulub mitu ööpäeva või kauemgi. Nakatumise vältimiseks tuleb sisseimenud puuk võimalikult kiiresti eemaldada. Haiguse varajane avastamine on ülioluline, sest ravile allub see enamasti hästi. Puukborrelioos võib dr Kõrgmaa sõnul põhjustada naha, südame, liigeste ja närvisüsteemi kahjustusi. Haiguse tunnused ilmnevad ühe kuni kahe nädala pärast, vahel isegi kuid hiljem. Puukborrelioosi nakatumisele viitab hammustuskohta tekkinud kindlapiiriline, vähemalt 5 cm diameetriga punetav laik, mis tasapisi laieneb. Samas ei pruugi alati seesugust tüüpilist nahalöövet ilmuda.

Usalda, aga kontrolli

SYNLABi meditsiinilabori infektsioonhaiguste valdkonna juhi dr Paul Naabri sõnul muutuvad borrelioosile viitavad antikehad veres määratavaks kõige varem 10–21 päeva pärast nakatumist, st pärast puugi hammustust. Kahtluse korral on see ka õige aeg testimiseks. Varem tehtud vereproov ei pruugi nakatumist veel tuvastada. Dr Naaber ei soovita niisama testida: «Kaebuste puudumisel pole mõtet igaks juhuks uuringuid teha, kuid sümptomite olemasolul tuleks end kindlasti kontrollida. Nakkuse kahtlusel tuleks uurida inimest ennast, mitte puuki, sest haigustekitaja leidmine või mitteleidmine puugil ei kinnita ega välista nakkust inimesel.»

Kui esimene testi tulemus on negatiivne ehk puukborrelioosile viitavaid antikehi ei esine, aga tüüpilised sümptomid siiski esinevad, on soovitatav pöörduda perearsti poole ning vajadusel uuringut umbes nelja kuni kuue nädala pärast korrata.

Puukborrelioosi IgM analüüsi positiivne tulemus osutab hiljutisele puukborrelioosi nakatumisele, negatiivne tulemus viitab aga infektsiooni puudumisele või on testima tuldud liiga kiiresti ja antikehasid pole veel tekkinud. IgG analüüsi positiivne tulemus viitab varem läbi põetud haigusele. Kui esimene analüüs on positiivne, tuleb teha kinnitav uuring spetsiifilise laboritestiga, mis jätab välja võimalikud valenegatiivsed või valepositiivsed vastused ja kinnitab õige tulemuse. «Ka entsefaliiti saab laboritestidega tuvastada, kuid selle eelduseks tuleb taas arvestada, et pärast nakatumist on vaja umbes nädalat või paari IgM ja IgG tüüpi antikehade tekkeks,» kinnitab infektsionist.

Mida teha puugihammustuse korral?

1. Eemalda puuk võimalikult kiiresti, kasutades pintsette. 

2. Pintsetid aseta võimaliku puugi pea ja naha lähedale ja tõmba otse, oluline on ka puugi pea tervelt naha seest kätte saada.

3. Väldi puugi liigset pigistamist. 

4. Puhasta haav vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga.

5. Kui täheldad tekstis kirjeldatud sümptomeid, eelkõige iseloomulikku punetavat laiku, oleks vaja pöörduda arsti poole. Vajadusel saab lasta end testida puukborrelioosile viitavate antikehade esinemise suhtes.